Teadlased: maailmas on neli miljardit potentsiaalset ilmajaama

Aftau.org kirjutab, et paduvihmad tekivad sageli ilma suurema hoiatuseta. Näiteks tabas tänavu paduvihm USAs Marylandi osariigis asuvat Ellicotti linna, tulvaveed hävitasid peatänava, viisid kaasa autosid, lõhkusid elumaju ja tapsid ühe inimese.   

Hiljuti Iisraelis Tel Avivi ülikoolis tehtud uuringu teatel võiks paduvihmadeni viivaid ilmamustreid ühel päeval jälgida ja ennustada nutitelefonide abil.

„Meie nutitelefonide sensorid jälgivad pidevalt meie keskkonda, sealhulgas gravitatsiooni, Maa magnetvälja, õhurõhku, valgustaset, niiskust, temperatuuri, helitaset ja muud,“ märkis uuringu juht, ülikooli keskkonna- ja Maa teaduste kooli professor Colin Price. „Olulised ilmastikuandmed eksisteerivad täna osal kolmest kuni neljast miljardist maailmas olemasolevast nutitelefonist. Nende andmetega saaks parandada meie võimekust ennustada täpselt ilma ja loodusõnnetusi, mis igal aastal nii palju inimelusid nõuavad.“

Teadlased uurisid, kuidas töötavad nutitelefonide andurid. Selleks asetati neli telefoni ülikoolilinnakus kontrollitud tingimustele ja analüüsiti nähtust nimega „atmosfäärilooded“ – mis sarnaneb ookeani loodetega. Ühtlasi analüüsiti briti ilmaäpist WeatherSignal saadud andmeid.

„2020. aastaks on maailmas rohkem kui kuus miljardit nutitelefoni,“ märkis Price. „Võrrelge seda numbrit kaduvväikse 10 000 ametliku ilmajaamaga, mis täna olemas on. Selle info kogus, mida me saaksime kasutada täpsete ilmamustrite ennustamiseks, eriti selliste, mis endast vähe hoiatavad või üldse mitte, on põrutav.“

„Näiteks Aafrikas on miljoneid telefone, aga vaid väga primitiivne meteoroloogiline taristu,“ lisas ta. „Kümne telefoni andmete analüüsist ei pruugi olla palju kasu, aga miljonite telefonide andmete analüüs võiks olla uus tase. Nutitelefonid muutuvad odavamaks, kvaliteetsemaks ja üle maailma inimestele kättesaadavamaks.“

Price’i sõnul võiks inimesed vastava rakenduse abil võimaldada ilmastikuandmete saatmist pilve. Siis saaks vastava info töödelda reaalajas ilmaennustusteks ja kasutajatele tagasi saata – ohutsoonis olevatele inimestele ka hoiatusega. Spetsialist nentis, et looduskatastroofe pole võimalik ära hoida – küll aga saaks nutitelefonide abil koostada täpsemaid ja kiiremaid tormihoiatusi.