"Mu kõige armsam, see on Sinu isa esimene kiri Sulle. Kirjutan seda suure kerguse, usu ja veendumusega. Tean, et tunne mis minu sees on hetkel suurim kõigest, on armastus. Ma olen täna 49 aastat vana. Usu, ma julgen Sulle öelda, et olin 9 aastat tagasi palju vanem. Enda meelest isegi üleküpsenud," alustab Võrno.
Seejärel kirjutab mees, et arvas aasta tagasi, et väga kauaks ei ole mõtet siia enam jääda, sest tundis end Eestis nagu mingis suvilas, kus noortekamp on terve nädalavahetuse pidutsenud ja siis kuidagimoodi oma jäljed koristanud.
"Tead mu kallis, ma kirjutan Sulle puhtast südamest, et ma olen ümber mõelnud. Olen otsustanud elada palju kauem. Olen otsustanud elada hästi. Olen otsustanud elada Armastusega. Olen otsustanud elada Sinule, et olla Su kõrval kui sirgud imeliseks naiseks. Pisikesest plikatirtsust kuni privileegini Sind altari ette viia ja Sind Sinu südames olevale mehele usaldada," kirjutab mees.
"Mu imeline printsess, Sa tead nüüdsest, et oled väga väga oodatud ja Sa võid olla kindel ning uskuda. Mina hakkan kuningaks ja Sina saad olla kuningatütar. Mitte nagu muinasjuttudes vaid päriselt. Minu elu muutnud raamatus on read, kus öeldakse – kuni väline nähtumus on hädavajalik, ei ole sisemine kogemus veel võimalik. Seepärast olengi ma nii õnnelik ja ootust täis, et meie Sinuga teame seda," seisab Võrno kirjas. "Me ei mängi kuninga ja kuningatütre mängu losside, teenrite ja kullaga. Me armastame teineteist ja oleme nüüdsest igavesti teineteise jaoks olemas. Otsusta, millal Sa tunned ja siis tule, minu kallis. Ma armastan Sind! Sinu isa."
Jah, tettä om neid hää!
Kes kasvatab?