GALERII | Märt Agu: Eesti näitas 50 miljonile inimesele, mis on meie trump (21)

Agu on palju mööda maailma reisinud ja näinud, kui raske on suuri masse ühtselt liikuma panna. Küll aga näitasid 16 segarühmast tulnud 258 tantsijat, et eestlased oskavad suuri staadioneid silmipaitavate liikumistega katta.

Kindlasti leidub ka neid, kes arvavad, et Madridi Reali ja Madridi Atletico matši eel võinuks midagi tänapäevasemat esitada. „Maailmas on miljardeid inimesi, kellel on oma arvamus. Minu kui tantsulavastaja ja koreograafi jaoks tundus väga hea, et just sellist lavastust näidati. Maailm nägi, et meil on olemas meeletult suured teadmised, kuidas sellist asja teha,“ ütleb Agu.

„Paljud minu sõbrad käivad mööda maailma ringi ja toimetavad olümpiamängude ja muude spordisündmuste ava- ja lõpugaladel. Seal ostetakse üüratu raha eest kokku inimesi, kes oskavad liigutada oluliselt väiksemaid rahvamasse kui eile Lillekülas. Leiutatakse n-ö jalgratast, kuidas seda kõike teha. Meil on aga teadmised varnast võtta, kuidas suuri massistseene tantsumurule seada nii, et neid oleks hea vaadata,“ vihjas ta tantsupidude pärandile.

Seega lõi Eesti juba enne suure matši algust lauda tugeva trumbi? „Mina julgen küll seda arvata. Südamest loodan, et see etendus avas meile nii mõnegi ukse.“

Agu teab omast kogemusest, et laias maailmas pole enam kui 200 tantsijaga töötamine kuigi lihtne väljakutse. „Meie rahvatantsijaid võib hellitavalt kutsuda vabatahtlikeks. Ka olümpiamängudel ja muudel sarnastel galadel kasutatakse vabatahtlikke, aga seal tekivad just vaba tahte printsiibist tulenevad probleemid. Ütleme, et kohale lubab tulla tuhat - see on laest võetud number - vabahatlikku, aga lõpuks saabub hoopis 800. Tihti juhtub, et vahatahtlikud varieeruvad – täna tuleb üks, homme hoopis teine. Mõni neist käib korra kohal, aga järgmisel päeval enam ei tulegi,“ selgitab ta.

Siinkohal tulebki välja meie rahvatantsijate trump – tegutsetakse ühtse tiimina ja kaaslasi naljalt alt ei veeta. „Eesti rahvatantsus traditsioon ja kohusetunne asuvad niivõrd sügaval. Verega on kaasa antud, et kui tantsurühma kuulub näiteks 16 tantsijat ja üks neist jätab kõhuviiruse tõttu proovi tulemata, siis ülejäänud 15 muutuvad õnnetuks. Haigus püütakse nui neljaks välja ravida, et teisi mitte alt vedada,“ räägib Agu.

„Tõsi, kohusetunne on ka siin veidi alla käinud, kui võrrelda näiteks 15, 25 või 50 aasta taguse ajaga, aga see on endiselt nii tugev, et meie jaoks on sarnaste suurürituste stardipunkt võrreldes muu maailmaga palju tugevam.“

Kokkuvõttes jagus Agul UEFA Superkarika korraldajatele vaid kiidusõnu: „Kogu eilne komplekt, nii avamine kui mäng ise, oli väga tugev „Welcome to Estonia“ märk. Mäletan aastat 2011, kui tegin tantsupidu ja istusin hiljem rahvusvahelise pressi ees. Uuriti, kuidas selline atmosfäär üldse tekkida saab? Saksa ajakirjanik ütles, et nende riigis on selline asi võimalik vaid siis, kui Müncheni Bayern mängib oma suurima rivaali vastu. Kuid ka sel juhul tekib mingil määral sõjakas atmosfäär. Meil aga käib asi läbi laulu ja tantsu. Usun, et tegime ka eile tugeva avalduse.“

Avalda kommentaariumis arvamust, kuidas meeldis sinule eilne rahvatantsijate etteaste!