RAVIKOHTI VÄHE: narkosõltlasest neiu hakkas uuesti süstima, enne kui järjekord temani jõudis (31)

Laste ja noorukite õigusrikkumised on sageli seotud alkoholi- ja narkosõltuvusega, kuid noortele mõeldud ravi- ja rehabilitatsioonikohti on liiga vähe ning järjekorrad pikad.

Tänavu jaanuaris jõustus seadusemuudatus, millega kaotati Eestis alaealiste komisjonid. Muudatuse eesmärk oli tegeleda õigusrikkumise toime pannud noorte ja nende probleemidega varasemast kiiremini ning tõhusamalt. See tähendab, et enamikule kuriteo toime pannud noortele määravad mõjutusvahendi nüüd prokurörid. Alaealistega tegelevatel prokuröridel on tööd varasemast mitu korda rohkem ja appi on palgatud ka konsultandid, kes aitavad noortele sobivaid programme leida ning suhtlevad teiste asutustega. Väga tihe on koostöö näiteks kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajatega.

“Pole nii, et teed otsuse ära ja ongi asi lahendatud. Võib-olla üks programm ei sobi ja tuleb midagi muud välja mõelda, samuti on tarvis pidevalt perega suhelda. Kohati me leiutame jalgratast, üritame oma tarkusest lahendusi leida ja teistelt asutustelt paluda, et teeme koostööd. Me peame ise väga palju vaeva nägema, et ka kõik olemasolevad võimalused üles leida,” selgitab Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste osakonna prokurör Annika Vanatoa.       

Tema sõnul on praegu kõige raskem abi leida tõsise alkoholi- ja narkosõltuvusega noortele. Neid on küll võimalik psühhiaatri juurde saata, aga noorte vajadusi arvestavaid statsionaarseid ravi- ja rehabilitatsioonivõimalusi napib. “Täiskasvanutele on Eestis ravivõimalused olemas, aga noortele neid piisavalt ei leidu. Tallinnas on näiteks lastehaigla juures tegutsev Vaimse Tervise Keskus ja Jõhvis oli ka üks asutus, kuid neil sai leping läbi,” nendib prokurör.