MAAILMAMENU LÄVEL: Whitney Houstoni (pildil 1986. aastal) omanimeline debüütplaat ilmus 1985. Kaks aastat hiljem tegi teine album „Whitney“, millelt on pärit näiteks hitt „I Wanna Dance With Somebody“, ta üle maailma kuulsaks.Foto: Vida Press
Triin Tael 11. august 2018 00:01
Silmili vannivees, peas parukas, kokaiinist laastatud suus hambaproteesid – nii trööstitult lõppes 2012. aastal Whitney Houstoni muinasjutuline tähelend. 48aastase lauljanna surmas süüdistati tema eksabikaasat Bobby Browni, kes olevat talle kangeid uimasteid tutvustanud. Ent värske dokfilm väidab: Whitney enesehävituse juured olid palju-palju sügavamal. Tema lapsepõlves, kus temaga tehti midagi sellist, mida väikeste tüdrukutega teha ei tohi. 

Silmili vannivees, peas parukas, kokaiinist laastatud suus hambaproteesid – nii trööstitult lõppes 2012. aastal Whitney Houstoni muinasjutuline tähelend. 48aastase lauljanna surmas süüdistati tema eksabikaasat Bobby Browni, kes olevat talle kangeid uimasteid tutvustanud. Ent värske dokfilm väidab: Whitney enesehävituse juured olid palju-palju sügavamal. Tema lapsepõlves, kus temaga tehti midagi sellist, mida väikeste tüdrukutega teha ei tohi. 

Müüdi ingellikust Whitneyst, kelle hukutas armumine pahasse poissi Bobby Browni, kummutas juba mullune dokumentaalfilm „Whitney: Can I Be Me“ („Whitney: Luba mul olla mina ise“). „Whitney võttis narkootikume ja tõmbas kanepit ammu enne seda, kui ta oskas Bobby Browni nime kirjutadagi,“ kinnitas filmi kaasautor Rudi Dolezal New York Postile.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:

Telli Õhtulehe digipakett

Vaata võimalusi
  • 11 erinevat digiväljaannet
  • Üle 2000 artikli kuus
  • Jagamisõigus 4 sõbraga
  • Tellijatele mõeldud auhinnad
Näita vähem
€ 0 / nädal€ 11.99 / kuu
Telli

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
  • Ühe artikli lugemisõigus
Näita vähem
€ 3.99