OLÜMPIALIK PUUSANÕKS: Tõnis Mägi ja „Olimpiada” Robert Linna versioonis on peaaegu et päris. Kõik algas lavastaja süütust fraasist proovisaalis: „Robert, loe korra seda Tõnist!” Nii see läks.Foto: Aldo Luud
Aigi Viira 10. august 2018 00:01
Trummar 1 – Robert Linna. Trummar 2 – Robert Linna. Need on nööpnõeltega pikajuukselistesse parukatesse kinnitatud sildid lavastuse „Kremli ööbikud” hiiglasliku grimmiala parukariiuleil. Robert Linna nimega silte on eritooniliste karvapeade küljes veelgi. „Mul läheb lugemine sassi, aga äkki ma kannan laval viit erinevat parukat?” pakub Robert huupi. Mõtiskleb pisut. „Ei, rohkem on!”

Trummar 1 – Robert Linna. Trummar 2 – Robert Linna. Need on nööpnõeltega pikajuukselistesse parukatesse kinnitatud sildid lavastuse „Kremli ööbikud” hiiglasliku grimmiala parukariiuleil. Robert Linna nimega silte on eritooniliste karvapeade küljes veelgi. „Mul läheb lugemine sassi, aga äkki ma kannan laval viit erinevat parukat?” pakub Robert huupi. Mõtiskleb pisut. „Ei, rohkem on!”

Tegelikult ei ole Robert, kes teeb „Kremli ööbikutes” kaasa koos oma bändi Lexsoul Dancemachine’iga, siiani eriti kellelegi poetanud, keda ta ses lavaloos kehastab. Seda oleks ka raske kahe lausega kokku võtta või heast peast üles lugeda. See rida on pikk. Sestap tulebki parukad appi võtta. „Kõigepealt on trummar 1970. aastate alguses,” alustab Robert loetlemist parukaga „Trummar 1”. See eriti inetu parukatuust näeb välja kui käärimõrvari käe alt õnnelikul moel pääsenu. „Seejärel on hilisem trummar Paap Kõlar, siis on noor Tõnis Mägi ja Urmas Alender. Siis on Ivo Linna ja hilisem Tõnis Mägi. Kuus! Kokku kuus kostüümi ja parukat!”

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon