Muusikaajakirjanik Olavi Pihlamägi Patuse Poole laialiminekust: „Võib-olla sai neile ühel hetkel liiga palju tööd ja mingid asjad keesid üle.“

Pihlamägi tõdeb, et kuigi paljud peavad Patuse Poole muusikat halvaks, on nende muusika siiski täpselt rahva maitsele.

"See, et paljud raadiojaamad ei pidanud enda jaoks sobivaks neid mängida, on raadiojaamade muusikajuhtide enda küsimus. Aga rahva maitsest mööda minna oli raske. Siin ongi see, et nad olid täpselt selle rahva maitse lainel, mis neile edu kindlustas. Neid tabas meeletu tööpakkumiste laviin. See, mida räägitakse, et neil on mitusada tööpakkumist ees, näitab siiski seda, et nõudlus oli meeletu," räägib Pihlamägi.

"Tegelikult nad tegid väga head tööd sellepärast, et Edvin (Patuse Poole liige Edvin Petrov - toim.), kes pani paika muusikapoole, tegi ju praktiliselt üksi seda oma Türi stuudios, väga heal tasemel," kiidab mees. "Ja Sünne, midagi pole teha, on ikkagi selline laulja, kes suutis sütitada. Olen isegi näinud, kuidas publik tõepoolest ta peale hullub. Midagi pole teha! Küsimus on maitses. Kui keegi hakkab ütlema, et see on hea maitse või halb, siis vanasõna „Maitse üle ei vaielda“ peab siin lihtsalt paika. Mina ei vaidleks selle maitse üle."

Pihlamäe sõnul täitis Patune Pool kindlalt seda nišši, mis oli Eesti muusikamaastikul tühi, täites selle kaasahaarava ja rahvalikult lööva tantsumuusikaga.

"Põhiliselt olid nende laulud muidugi kaverid, aga midagi pole öelda, nad tegid ka ise muusikat ja mitte üldse halvasti. Seetõttu ei nimetaks ma neid kaveribändiks, neil on ka omalooming," selgitab muusikaekspert. "Sünne enda lauludest mõned ikkagi olid nii head ja kenad, et nendega oleks võimalik olnud  vabalt ka mõnel laulukonkursil osaleda!" lisab ta. 

Põhjust, miks eesti üks popim rahvabänd laiali läks, Pihlamägi ei tea, kuid ta spekuleerib: "Võib-olla ühel hetkel lihtsalt oligi see, et tööd sai liiga palju ja mingid asjad keesid üle."

Mida tähendab Patuse Poole laialiminek Eesti muusika- ja peomaastikule?

"See tähendab seda, et mõned ansamblid, kes üritavad umbes sama nišši täita, saavad nüüd võimaluse suurematele tööpakkumistele," vastab Pihlamägi. "Sest ega need peod pidamata ei jää. Inimesed on arvestanud, et keegi peab tulema, eks siis vaadatakse, kes seal kõige lähemal on, kes sobiks. Muidugi sellest on kahju, sest iseenesest on see maitse asi, aga nad tegid seda tööd, mida oskasid, väga hästi."