METSAPÕLENG: Tänavusuvise kuumalainega kaasnevad Euroopas suured metsapõlengud. Pilt on tehtud 7. augustil Lõuna-Portugalis Algarves. Foto: AFP/SCanpix
Maailm
9. august 2018, 08:05

ÕUDUSSTSENAARIUM: saabuv kuumaaeg muudab Maa elamiskõlbmatuks (64)

Eurooplased vaevlevad sel suvel põrgukuumuse käes. Kuumalainega kaasnevad suured metsatulekahjud ja põud, see vähendab tublisti viljasaaki. Kliimateadlased hoiatavad värskes uuringus, et hoolimata katsetest kasvuhoonegaaside heidet vähendada, ähvardab Maad kontrollimatu soojenemine, mis toob kaasa nii-öelda kuumaaja ning muudab suured alad elamiskõlbmatuks. 

Pariisis 2015. aastal sõlmitud kliimalepe seadis eesmärgiks hoida Maa keskmist soojenemist alla kahe kraadi Celsiuse järgi võrreldes tööstusrevolutsiooni (18. sajandi lõpp–19. sajandi algus) eelse ajaga. Praegu on Maa keskmine temperatuur tõusnud tööstusrevolutsiooni eelsest tasemest umbes kraadi võrra ning tõuseb iga kümne aastaga veel 0,17 kraadi.  

Äsja teadusajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringus hoiatavad kliimateadlased, et Pariisis seatud eesmärgist ei piisa. Nimelt kiirendavad igijää sulamine, maailmamere soojenemine ja metsade vähenemine Maa soojenemist ning tõenäoliselt vallandab juba kaks lisakraadi kontrollimatu soojenemiseni viiva doominoefekti, mida inimene ei suuda enam peatada. 

IKALDUS: Põua tõttu kuivanud päevalilled Benkeni külas Šveitsis.  Foto: Reuters/Scanpix

Maa keskmine temperatuur tõuseb neli kuni viis kraadi Celsiuse järgi. Sulavad nii igikelts kui ka polaarjää. Veetase maailmameres tõuseb 10–60 meetrit ning suur osa Maast muutub elamiskõlbamatuks, hoiatas uuringu juht Will Steffen Austraalia riiklikust ülikoolist (ANU).  

Kasvuhoone-Maa tulekul?

Maa muutub taolise stsenaariumi järgi nii-öelda kasvuhoone-Maaks, kus valitseb kuumaaeg, millega kaasnevad suured üleujutused ja agressiivsed tormid. Rannikualade vee alla jäämine võtaks kodud sadadelt miljonitelt inimestelt. 

Teisisõnu on teadlaste sõnum järgmine: globaalse soojenemise pidurdamiseks ei piisa vaid kasvuhoonegaaside vähendamisest, vaid paremini on vaja majandada nii põllu- kui ka metsamaad, et veelgi vähendada süsihappegaasi sattumist atmosfääri. 

Õudusstsenaariumi eest hoiatava uuringu koostas rühm Saksamaa, Rootsi, Taani ja Austraalia kliimateadlasi. Nende tööd on juba ka kritiseeritud. Nii näiteks peab  Zürichi tehnikakõrgkooli kliimauurija Reto Knutti kolleegide tööd ebakonkreetseks ja väheargumenteerituks. 

Michigani ülikooli teadlane Jonathan Overpecki arvates on tegemist eelkõige provokatsiooniga. Siiski peab ta uuringut oluliseks, sest kõikvõimalike riskide ignoreerimine võib osutuda Maale ja inimkonnale katastroofiliseks.

Mõnevõrra kainestavalt peaks mõjuma ka vanade kroonikate analüüs, millest selgub, et 1540. aastal ehk 478 aastat tagasi oli Euroopas tänavusest hoopis kuumem ja kuivem suvi ning seda ilma inimtegevusest tingitud kasvuhooneefektita, mida peetakse praeguse globaalse soojenemise peapõhjuseks. Kui uskuda kroonikaid, siis oli 1540. aasta suvel ilm Kesk- ja Lääne-Euroopas ka hoopis kuumem ja kuivem kui 2003. aastal. Teatavasti suri 2003. aasta suvel Euroopas kuuma ilma tõttu ligikaudu  70 000 inimest.