Nykäneni eksnaine rängast vähiravist: „See võib olla mu viimne suvi ...“ (6)

Ohtuleht.ee

Mägikotkas Matti Nykäneni eksabikaasa Mervi Tapolal diagnoositi enam kui aasta tagasi vähk, mis oli kõhust maksa ja lümfisõlmedesse levinud. Vapper naine püüab suve nautida, sest teab: järgmist ei pruugi ta enam näha.

64aastane Tapola tõdeb Iltalehti intervjuus, et vähk on ravimatu ning seda ei saa opereerida. Üle kahe nädala käib ta keemiaravis. "Saan tsütostaate otse veeni," seletab vähiravi tõttu juuksed kaotanud ja näost kahkjaks tõmbunud Mervi.

"Vahepeal on reipamaid perioode, siis tuleb jälle nutt peale. Nii kurb on teada, et olin vähki põdenud juba vähemalt viis aastat, aga mul raviti ainult suhkrutõbe, mida olen põdenud juba mitukümmend aastat. Varajasem ravi oleks ehk tõhusam olnud," arutleb ta.

Värske uuringu kohaselt pole vähk edasi levinud. Seisund on stabiilne. Tapolat valdab tundetulv, kui ta räägib oma tütrepojast Lennist, kes nüüd kooliteed alustab. "Mul on kolm imetoredat last ja kaks lapselast. Lenni on nii hakkaja tulevane koolipoiss ja mul tuleb klimp kurku, kui mõtlen, et ma ei saa tema teekonda jälgida ..."

"Nutu puhul aitab järves ujumine."

Tapola toonitab, et ta on elanud kirevat ja armastuseküllast elu. Tema vanematele kuulus lihatööstus. "Vahel käisin koolis, verivorstiplekid juustes, sest me, lapsed, olime firmas palju tööd teinud." Abielu oma laste isaga nimetab Mervi heaks. "Ka Mattiga oli meil palju armastust ja lähedust, ehkki ka kriise ja liiga palju avalikkust."

Arstid ei ennusta, kui palju Mervile elupäevi on jäänud. "Vähk võib varsti levida või võin veel aastaid elada. See võib olla mu viimne suvi," ütleb naine, kes on tänavu lillede puhkemist ja õitsemist eriti terava pilguga jälginud.

"Palavus on raske ravi puhul kurnanud, aga ma ei kurda. Loodus on ilus ja valged ööd imelised. Kui nutt peale tuleb, mõjub järves ujumine värskendavalt. Kavatsen võidelda ning nii palju kui võimalik laste ja lapselaste seltsis olla," lubab Mervi vapralt.