Ilmar Taska koos kaksikutegaFoto: Erakogu
Inimesed
9. august 2018, 10:00

65aastaselt kaksikute isaks saanud Ilmar Taska: oma naise sünnituse juures viibimine on müstiline (149)

"See on eriline tunne, kui sa saad oma partneri kätt hoida ja seda müsteeriumit koos läbi elada," lausub filmilavastaja ja kirjanik Ilmar Taska. 65aastane Taska viibis sünnituse juures, kui tema teleajakirjanikust elukaaslane Hille Karm tõi 1. augustil ilmale kaksikud – poisi ja tüdruku.

Väikestele imedele ei ole veel nimesid pandud, kuigi lähedased on olnud aktiivsed ja pakkunud eri valikuid. Hetkel Ida-Tallinna keskhaigla perepalatis viibiva pere energia läheb kosumisele, mähkimisele, kaalumisele, kraadimisele ja toitmisele. "Kuigi nad on terved ja tublid, ning kosuvad juba kaalus, on kaksikuid hea jälgida," räägib värske isa. "Kuna oli keisrilõige ja ilmale tulid kaksikud, siis hoiavad nad meid siin veidi kauem. Mis on ju väga tore. Sünnitusmaja viienda korruse perepalatites näeme me vähemalt oma Toompeal asuvaid koduaknaid," on Taska rõõmus.

"Mul on romaan "Pobeda 1946", kus oli nimetu poiss nimega lihtsalt Poiss ja meil on ka praegu lapsed nimega Poiss ja Tüdruk," naerab teist korda topelt-isaks saanud Ilmar Taska. "Aga loodame, et me jõuame ükskord ka nimedeni."

Poeg on juba kinkinud vanematele naeratuse

Ilmar püüab olla äsja kaksikute emaks saanud elukaaslase ja vastsündinute kõrval igal hetkel. "Viibin haiglas põhimõtteliselt 24 tundi, kui ma saan nendel lühikestel vaheaegadel kodus käia,” räägib Taska. "Kui teistes perepalatites on üldjuhul üks laps ja isad-emad saavad nendega kergesti hakkama, siis meil on neid kahe peale kaks. Kui üks ärkab, siis teine uinub ja vastupidi." Hetkel on vanemad võtnud eesmärgiks ka kaksikute päevakava sünkroniseerimise, et poiss ja tüdruk saaksid ühisele režiimile.

Ilmar jagab rõõmsalt, et poeg on oma verinoorele vanusele vaatamata juba kinkinud isale ka naeratuse ja tütreke näitab välja enda uudishimulikku joont. "Nad magavad ka kenasti ja selles mõttes on kõik hästi."

Ilmar Taska ja Hille Karmi poeg

Erakordne on kindlasti ka Hille, kes tõi kaksikud ilmale 51aastaselt. Viiekümnendates eluaastates lapse ilmale toomine kannab endaga kaasas erinevaid terviseriske ja hirme.

Hirmud on meile sisse kodeeritud ühiskonna poolt.

Osad hirmud on ka ühiskonna poolt meile sisse kodeeritud. "Erinevates ühiskondades tekitatakse kogu aeg hirme. Meil on olnud nõukogude aja hirm, nüüd on meil uue aja hirmud" ja nii edasi. Eks elu on alati ohtlik ja elada on ohtlik sest võib ju surra, aga samas on iga elu kingitus ja iga päev on imelise väärtusega,"

Venemaal Kirovis sündinud Taska on elanud pikemat aega Rootsis ja Ameerikas. "Olen elanud nii paljudes riikides ja nii paljudes paikades, reisinud ja käinud. Kui ma oleks hirmu tundnud, siis oleks mu elu olnud hoopis teistsugune," arvab mees.

"Ma arvan ka seda, et isegi kui ühiskond ei arene igas mõttes selles suunas, kuhu me soovime, globaalselt, siis sellegipoolest peame elu planeedil jätkama. Ja inimestest on alati ju puudu – meie, eestlased, oleme ju nii väike rahvas. Selles mõttes on iga uus elu väärtuslik. Nii et tuleb mõelda positiivselt ja soovitan elu vaadata teinekord läbi laste silmade."

"Me näeme, kui rõõmsa uudishimuga nad vaatavad ringi ja juba fokuseerivad," jagab mees enda kaksikute edusamme. "Näiteks pisikene poiss avastas eile oma mütsi, mis oli peast ära kukkunud ja hakkas seda mütsi väga jälgima ning lõpuks pistis selle suhu. See on nii tore, kui sa oskad hinnata ja näha elu teise pilguga."

"Täiskasvanutena muutume me kõik natuke iseteadlikeks ja küünilisteks ja meie ümber on palju elu ilminguid, mis ei ole alati positiivsed. Läbi laste silmade on kõik positiivne: iga asi on huvitav ja põnev."

Taska toob näite, kuidas haiglasse tuuakse mõnel maal isegi väikeseid kassi- ja koerapoegi, et seda elu naiivsust näha. "Laste puhul on kaunis ka tingimusteta armastus. Nad ei oska sulle veel tingimusi esitada, peale söögi ja kehasoojuse. Aga selles on meie inimeseks olemise ja ühiskondliku tunnetuse võlu. Me võime palju asju elus teha üksinda ja hakkama saada, aga me ei ole loodud üksinda elama. Ja kui me tunneme seda väikest olendit oma rinnal, kes ootab meie tuge ja armastust, siis see teeb hinge soojaks."

Ilmar Taska koos kaksikutega Foto: Erakogu

Sünnituse toetamine kasvatab tingimusteta armastust

Kas tingimusteta armastust saab kanda edasi ka kaaslasele, kellega eluteed jagatakse? "Mina olin kaksikute sünni juures. See oli küll keisrilõige, aga olin seal juures," räägib Taska. "See on eriline tunne, kui sa saad oma partneri kätt hoida ja seda müsteeriumit koos läbi elada. Selline ühine kogemus maandab meid," jagab mees. "Vahetevahel oleme oma ideedes, muredes ja mõtetes nii kinni, et see lapse saamise ja uue elu nägemise müsteerium, mis on väga tuttav ITK sünnitusmaja arstidele ja õdedele. Mõtlen, et neil on nii raske ja vastutusrikas elu, aga samas nii põhjendatud.

Mina oma töös olen loonud oma telekanali või tootnud filme siin ja Hollywoodis, teinud lavastusi teatris, kirjutanud romaane, aga need arstid ja õed, kes tegelevad otseselt sünnituse vastuvõtmise ja elu ilmale toomisega, see on kaunis."

Hillel on varasemast kooselust sündinud tütar Sille-Liis ja poeg Gaspar. Ilmar Taskal on poeg Kris Taska, kelle kaudu Taska on kolmekordne vanaisa.