Madis Räästas aka Baari-MadisFoto: Erakogu
Inimesed
5. august 2018, 13:13

BAARI-MADISE BLOGI | Armastust pole, sest olen terve elu mõelnud ainult oma riistaga (16)

Soe tuul sasib daamide soenguid, meeste särgid ligunevad higiste pintsakute all tulikuuma päikese käes. Parmud hammustavad, lapsed on pinkidel juba virilaks muutunud. Aga meie seisame ja ootame rahulikult edasi nagu kipskujud. Sujuvalt sume kitarrimuusika ning südamlik lauluhääl taustaks.

Peigmees on krampis ja ei julge isegi külaliste poole vaadata. Pruut peaks tulema üsna pea. Juba hakkas kōlama kolmas laul, kuid ikka veel mitte midagi. Naiivsed romantikud juba kuivatavad pisaraid. Aga võib-olla naksas neid hoopis parm või olid ootused-lootused eelseisva laulatuse ees võtmas viimast.

Ja siis tuleb joostes pulmaisa. Seisab mu kõrvale, vehib kätega, annab kõigile märku, et pruut ikkagi tuleb. Jumal tänatud! Selgus, et ärevil tibu oli unustanud kimbu maha. Mööda pisikest kiviteed, suliseva oja kaldal, saabuvad punetavad lilleneiud loopides roosiõisi, mida käisin hommikul kell kuus aiast noppimas. Ja siis saabubki päeva kõige kaunim roos - õhetav neiu isa käevangus. Oh, nüüd tabas ka mind Cupido nool, panin päikeseprillid ette, et õnnepisaraid välja ei paistaks. Tunne on sama, kui vaataks kinos romantilist komöödiat, kus lõpuks armunud leiavad igavesti kestva õnne.

Laulatus oli tõesti imeilus! Oh, armastust oli rohkem, kui Barbara Cartlandi mett nõretavates novellides.

Seal ma siis seisin. Pisar silmis - kas õnnest, et sugulane sai tanu alla või töinasin sellepärast, et olen oma saja aastane ja minu pikim suhe on olnud nädalavahetus ühe Oslosse eksinud šarmantse turistiga. Kus on minu igihaljas armastuslugu? Kus on minu Romeo? Või olen hoopis mina kellegi Romeo või hoopis äkki Julia? Mustmiljon piinavat küsimust tabasid mind laintena, kui vaatasin eemalt teiste romantilist laulatust. Kas tõesti inimene armub elus vaid korra nagu linnalegendid räägivad? Ja müüt, et igal inimesel on kuskil siin maakeral hingesugulane, siis mitu maad ja merd pean ma läbi rühkima, et ta lõpuks leida? Naiivne, kustumatu romantik elab minus kuni surmani.

Ja siis läks tralliks. Kõik kallistasid ja õnnitlesid noorpaari ning nende vanemaid, jagati kinke ja ümbrikuid. Võrratu pulmaisa lahutas külaliste meelt ja armunud tuvikesed tegid triljon pilti. Külm mull ja maasikad jahutasid ning tegid meeleolu kepsakaks. Kutsutuid oli oma saja ringis ja kõik tahtsid pildile saada. Kui lõpuks minu kord tuli, siis lükkasin pruudi eemale ja tegin ainult peigmehega pilti. Ikkagi minu pidu ka ju! Kaua ma ikka igavene lilleneiu sugulaste ja sõprade pulmas olen! Ma tahan olla peig, ma tahan olla pruut! It`s all about me!

Sain oma unelmate fantaasia sekunditeks välja elada - kaks meest ja unelmate pulm. See oli lühike minut minu jaoks, kuid peiu jaoks elu piinarikkamaid 60 sekundit. Ja kui lõpuks armukoomast välja sain, lubasin pruudi ka pildile. Aga siiski, otsustasin et see on minu hetk ja sättisin end pildi keskele ja noored enda taha, justkui taustatansijad. Vähemalt külalistel oli lõbus ja ma suutsin end taaskord lolliks teha. 

Mind jäi piinama miljon miksi oma olematu eraelu pärast

Ja siis ma selle vastuse ka leidsin - süldi ja kartulisalati vaagnate vahelt, täiesti ootamatult. Mul oli hetkeks igav ning avasin telefoni. Olin saanud ammuselt silmarõõmult sõnumi sisuga, et kiim ei ole armastus. Paras mulle! Sain aru, et väga paljud, kaasa arvatud ka mina, olen üsna naiivselt ja rumala mõtlemisega, et kui seks kahe inimese vahel klapib, siis peaks ju kõik muu ka klappima. Aga see ei ole nii. Seksi ajal ju suurt mõtete vahetust ei toimu, ega räägita ka tõsisematel teemadel, tulevikuplaanidest rääkimata. Täitsa lõpp! Ma leidsingi vastuse, mis mind rahuldas. Kõik see aeg olen mõelnud ainult oma riistaga ja seesamune on juhtinud ka mu "armuelu". Kui seks ongi armastus, siis ma olen rohkem abielus olnud, kui diiva Elisabeth Taylor. Uskumatu, aga olin saanud  rahuldava vastuse. Pean ise otsustama, kas kuulama südame häält, hindama kainet mõistust või tegutsema pulbitseva testosterooniga veres. Uups, kui isekas! Lähedaste pulmaski käib elu ikka vaid enda dick`i ümber.  

Kui ansambel hakkas jaurama ja meelitas rahva põrandale, siis mina jäin üksi lauda norutama. Tekkis vastupandamatu isu kõike muutma hakata. Pulm, ristsed, koera sünnipäev või presidendi vastuvõtt - alati vaatan kriitilse pilguga, mida saaks üritusel teisiti teha. Iga trall on vaja enda ümber keerlema panna,  nagu eelnevalt juba mainisin. Ja nii ma siis sättisin lilli vaasis ümber, tõstsin pokaale laual ühest kohast teise  ja suupisted seadsin nii nagu minu arvates oli maitsekam. Oleksin võinud vabalt olla ka ise pulmaisa. 

Pulmatrall käis edasi, aga ma otsustasin ära minna. Olin joovastuses armastusest, mille osaliseks oma sugulaste pulmas sain. Tundsin, et tahaks ka seda tunnet. Ja umbes pool tundi hiljem leidsin ta. Mind ootas 50 kilomeetri kaugusel uus armastus. Ma ei teadnud oma potensiaalse-tulevase-eks-peika nime, aga teadsin, et armastust ja kirge saab olema vähemalt pooleks tunniks.