MARILYN JURMANI BLOGI | Sweet Spot oli äge festival, aga on veel kõvasti arenguruumi (8)

Sweet Spot toimus esimest korda ja magusaks toimumiskohaks oli valitud Kalaranna sadam. Suurim lava oli Linnahalli Circle K taga ja ülejäänud lavad asusid PADA ja Kultuurikatla vahel. Esinejate nimekiri oli maru ja usun, et väga paljud olid oodanud taolist festivali Tallinnasse, sest alati ei ole nii lihtne sõita Põlvasse või Hiiumaale, aga tahaks ikkagi saada melust osa. Kalamaja elanikud said sellest muidugi osa lausa nii, et piisas akende avamisest ja sound trügis tuppa, kuid kell 23.00 tõmmati esinejatel kitarridest vool välja ja tunne oli, nagu festarit ei oleks kunagi toimunudki.

Nüüd siis veidi muljetest, mis mul tekkisid. Nagu ütlesin, siis üldkokkuvõttes mulle kohutavalt meeldis. Ma väga loodan, et Sweet Spot jääb püsima, aga ilmselgelt on vaja mõningates kohtades teha korrektiive, mis on peale esimest toimumisaastat kindlasti loogiline.

Mõned esinejad, nagu näiteks peaesineja London Grammar, jäid ära ja nende asemel oli organiseeritud teised esinejad, kes maailma mõiste järgi on kuulsamad kui Eesti staarid, aga eestlastele kindlasti tundmatumad. Seega tekkis küsimus, et miks ei võiks ärajäänud bändi asemele võtta mõni Eesti tegija või veel lihtsam – panna mõni juba esinev staar väiksemalt lavalt pealavale.

Nagu näiteks NOËP. Ilmselgelt ei mahtunud NOËPi kuulama tulnud inimesed PADA hoovi ära. Mina, kes ma kuidagi mööda äärt ennast proovisin taharitta sokutada, sain ka kurja kommentaari, et paluks mitte minu kohale tulla. Paljud pöörasid siiski juba ukselt ümber ega riskinud kellegi varvastele astumisega. Probleem oli ka selles, et väravast sisse tulles sattusid kohe lava taha, mis tingis olukorra, et värava ette tekkis tropp nagu tavaliselt trollibussis, ja tagaritta ei saanudki minna, kuigi seal võis olla rohkem ruumi. Usun, et kui värav oleks olnud vaatega lavale, oleks ehk mahtunud rohkem inimesi ja need, kes tulid vaid NOËPi ja London Grammari pärast, poleks olnud liiga õnnetud.

Iseenesest oli PADA lava üks toredamaid. Ja ma ei teagi, kas saab ette aimata, kui palju inimesi tahab mis bändi kuulata, et selle järgi esinejatele lavasid valida, aga kindlasti tuleks arvestada sellega, kas see Eesti bänd on praegu eestlaste seas popim kui see 10 aastat tagasi kuulus olnud välismaa bänd või mitte. Samuti ei ole ehk kõige mõistlikum see, kui suurel laval lõppeb kontsert veidi varem kui kõrval oleval väikesel laval, kuna inimesed liiguvad siis ju edasi sinna. Liikumine aga võiks toimuda loogiliselt võttes ikka väiksema lava juurest suuremale. Ehk siis kõrvallava bänd peaks minema peale veidi enne kui pealava bänd. Nii tundub mulle.

Vaieldamatud lemmikud olid Avoid Dave ja Tommy Cash, kellest viimane küll lõpetas 15 minutit varem, kui kavas märgitud ega tulnud (vastupidiselt NOËPile) tagasi ka peale kümneminutist tagasiplaksutamist. Tore on samas näha artisti, kellel on nii truud fännid.

Süüa ja juua sai osta vaid käepaelaga. See tähendab, et käepaelale pidi peale laadima raha (teenustasu oli 1 euro) ja siis seda viibutades said oma toote kätte. Peale 6. augustit saavad kõik, kellel jäi ettemaksu üle, oma raha tagasi, aga vaid juhul, kui üle jäi rohkem kui 5 eurot. Minu 90 senti jäävad neile seega kulude katteks. Ma olen varem mujal maailmas ka seda käepaelasüsteemi kohanud, aga eks ta veidi tüütu on, kui oled pika aja toidujärtsus seisnud ja siis avastad, et paelal ei ole enam raha. Samas muidugi liiguvad järjekorrad tänu sellele kiiremini.

Tõeline küsimärk tekkis mul seoses afterparty'dega. Nimelt, nagu ma mainisin, siis kuna festival oli keset Kalamaja, siis kell 23 pidi pidu läbi olema. Sellest ei olnud hullu, kuna pidu kestis edasi PADAs ja Kultuurikatlas, aga sinna tuli osta uus pilet. VIP-pileti omanikud said sinna tasuta ja said ka edasi-tagasi sisse ja välja käia. Tavalise käepaelaga pidi ostma uue pileti ning välja minnes kaotas see kehtivuse. See oli väga halb süsteem minu arust, kuna tihti juhtus nii, et ühed sõbrad olid ühel peol ja teised teisel või tekkis ise tahtmine edasi-tagasi käia või lihtsalt värsket õhku hingata, aga see oli välistatud. Seega reedel läksingi lihtsalt Katlast ära, kuna oli liiga palav ja laupäeval juba veidi teadlikumana ostsin pileti pigem PADA-sse, kus sai nii sees kui väljas olla.

Laupäeval oli veidi veider ka see, et esimene bänd Mahavok oli kavas kirjas algusega kell 14.00 ja samas ei lastud festivalile sisse enne kui täpselt kell 14.00, mis tundus mulle ebaloogiline. Ma ise olin juba 13.30 koos Rumiga seal, et veidi midagi ampsata ja siis Mahavokki minna kuulama. Mulle tunduks loogilisem avada uksed veidi enne, kui esimene esineja on kavasse märgitud.

Lõppkokkuvõttes olime väga rahul, kui välja arvata paduvihm, mille pärast jäime Nublu kontserdist ilma, kuna pidime minema koju Rumi kuivatama. Aga kindlasti läheks uuesti Sweet Spotile ja usun, et see läheb aastatega ainult lahedamaks.