Nõukogude noorte märg unenägu „Väike Vera“ näitas, mis on seks (68)

30 aastat tagasi linastunud perestroikafilm „Väike Vera“, mis oli Nõukogude kino nn uue laine kõmulisemaid ilminguid, on tagasi tulnud – praegu näidatakse seda Londonis ja Briti filmiajakirjanikud lahkavad omaaegset fenomeni isukalt. Mis siis oli selles tänapäeva inimese kõike näinud pilgu läbi üsna algelisena tunduvas meelelahutuslikus filmis nii erilist, et nõukogude inimesed pileti nimel kinode uksi maha jooksid?

Guardiani veergudel seda vana kultusfilmi arvustav Briti ajakirjanik märgib, et „Väike Vera“ on vene keeles ju mitmetähenduslik – tõlkes tähendab „vera“ usku ja lootust. Perestroikaajal piisas kinos hitistaatusse jõudmiseks vähesest, ja seda 1988. aasta sügisel M. Gorki nimelises filmistuudios režissöör Vassili Pitšuli käe all valminud „Väike Vera“ ka tõestas. Ekraanile tuli tuua mõned porgandpaljaks kooritud näitlejad ja panna nad seal vanainimeste asja matkima. Filmi nimikangelast kehastanud Natalja Negodast sai hetkega superstaar ja Ida-Euroopa seksisümbol.

Kui sisu lühidalt kokku võtta, on Vera depressiivsest väikelinnast pärit mässumeelne piiga, kellele ei meeldi koolis käia ja kes tahab vanematele, eriti oma joodikust isale, kohta kätte näidata. Ta hakkab pidudel käima, kuulab Madonnat ja Debbie Harryt, ning seksib ohjeldamatult. Niisuguseid voodistseene ei olnud kommunistliku riigi kinopublik varem näinud. Vera kohtab ühel peol Sergeid, kellest saab tema eluarmastus. Sergei vanemad on vastu, et poeg abielluks nii labase neiuga, sestap valetab Vera noormehe emale, et ta on rase.