kas selles et koos elada peab veel vanuritel lapsed olema. Kas laste peale ka keegi mõtleb. Jube kui laps läheb kooli ja teised küsivad et kas tulid vanaisaga. Kas mehed ikka aduvad et 10 a pärast ei pruugi neid enam ollagi ja kes siis laste elusid juhendab.
Juba esimene kommentaar poja kohta, et harjutavat klaasist joomist, paneb kogu asja paika. Vanad vanemateks ikka. Peavad ja küllap ka võtavad noore lapsehoidja.
Peaasi,et õnnelikud on ja lapsed terved. Kasvatavad kuni kasvatavad,aga kui midagi peaks juhtuma,ega need lapsukesed ka siis ilma peale jää. Õnne ja tervist sellele perele!
Õnneks on tegu intelligentsete inimestega,kes kommentaarimis ei istu ja naudivad oma pereelu.Mis kuidas keegi oma elu planeerib ja elab on tema valik siin elus ja pole kellegi teise asi.Sappi pritsivaid kibestunud inimesed,kes ei suuda oma eluga midagi peale hakata,aga urgitseda teiste eludes küll on küll huvitav
saa ei saa vist asjale pihta. jah tore kui lapsed on ja lapsi saadakse. kas selleks et mõistus mehel pähe tuleks on vaja 60 aastaselt veel isaks saada? loll jutt et ei osanud enne elada ja nüüd siis kui üle poole elust on elatud ja nautida vanaisarolli , hakkab mees veel uusi lapsi tegema- Kuid jah mis tal ikka muud enda kaitseks öelda ongi.
oh sa vaene vanainimene,mina sain ka nooremalt vanaemaks ja saan nautida lastelaste kasvamist.Päris kahju on neist lastest kui nad veel kooli lähevad.Tule taevas appi.
ajad on muutunud,koolis ei pärita enam eriti pere kohta.Mõnes koolis ei kasuta õpetaja keeletunnis isegi seda teemat,kus tuleb oma perest rääkida.paljud pered om poolikud,ei taha ka enamus lapsi neist asjadest rääkida ja pärida.
Väga tore, kui kõik klapib---on perekond, on raha, on elamine, on armastus, on turvavõrgustik, on k õ i k. Need lapsed kasvavad rahus ja sujuvuses, ainult et omakorda n e n d e lastele pole vast enam vanavanemaid... Küll tahaks seda mõistust, mis vanemana laste jaoks on, nooremana omada!Kui palju oleks õnnelikke peresid! Kümneid korda rohkem kui seni. Aga kuidas siis ikkagi kaksikud? Ilmselt ikka jälle ise enam ei õnnestunud...
Igasugu saatusi on. Ka neid, kus vanavanemad lapselapsi peavad kasvatama. Olgu neil lastel pikalt võimalik vanemaga koos olla. Olen kõrval näinud, kui ema lahkus saamata 30, mitu last jäi maha. Elus ei tea kunagi, kas vanus on eelis või mitte. Elu on nagu on.
Mulle meenub, kuidas ühe isa puhul teised lapsed küsisid tüdrukukese käest, et miks sul alati vanaisa lasteaias järel käib? Vanamees oma jalga rohkem -aeda ei tõstnud?
Mu isa oli ka kõige vanem minu klassikaaslaste vanemate seas. Sõja ja sellele järgneva vangistuse tõttu jõudis ta lasteni hilja. Mitte ühtegi korda ei ole keegi mitte midagi küsinud, et miks nii vana või nii, ja ma ei ole mitte kunagi tema pärast häbenenud. ikka uhkusega temast mõelnud.
KOMMENTAARID (62)