Enn Eesmaa: Vahur Kersna ei peaks teistele näpuga näitama (46)

Pärast Mati Talviku matuseid said Vahur Kersnalt ajakirjanduse kaudu hurjutada kõik, kes ärasaatmisel oma nägu ei suvatsenud näidata. Verbaalselt tutistada said nii president kui ka peaminister – kuigi Kersna siiski vabandas nende puudumise juhul, kui viimaste tulekut takistas mõni varem kokkulepitud töötegemine. Mõjuvat põhjust ei uskunud kunagine „Pealtnägija“ saatejuht olevat aga ERRi nõukogu liikmetel – neist polnud kohal ükski –, kultuuriministril – teda esindas asekantsler –, Arnold Rüütlil ega Enn Eesmaal, kellega Mati Talvik algusaegadel õlg õla kõrval töötas.

„Igasuguseid selliseid lauseid uljalt välja öelda, nagu Vahur Kersna seda tegi, ei ole just eriti õige ega eetiline,“ leiab riigikogu asespiiker Enn Eesmaa, kes Kersnat väljaütlemiste pärast siiski lõpuni hukka ei mõista. „Ma leian, et see on mõistetav ja isegi andestatav, sest see päev oli kahtlemata emotsionaalselt raske ka Vahur Kersnale, kuigi tema kokkupuuted Mati Talvikuga on kaugelt vähesemad kui minul olid,“ torkab ta siiski teravalt.

„Miks kohe nimeliselt öelda?“ arutleb Eesmaa. „Vahur Kersna teab minu telefoninumbrit, sest ta on ka minuga teinud paar saadet. Isiklikult öelda oleks olnud tõenäoliselt õigem,“ leiab poliitik. Eesmaa usub, et kõigil, keda oleks võinud ärasaatmisel näha, aga ei nähtud, oli selleks mõjuv põhjus. Sellegi poolest jagab ta Kersnaga seisukohta ühes asjas: „Eks ta oli imelik, et vähe oli televisiooniinimesi ja vist mitte kedagi ringhäälingu nõukogust. Kuigi härra Erik Roose ikkagi oli, kes on ju tegevdirektor. Kuid ma ei usu, et keegi jättis minemata mingiks protestiks,“ kommenteerib Eesmaa.

„Minu põhjus oli suhteliselt lihtne, kuigi võib-olla üllatav. Ma olin arsti juures,“ põhjendab ärasaatmiselt puudumist Eesmaa. „Ilmselt teate, kui pikad järjekorrad on eriarstide juurde. Mul oli see aeg mitu nädalat tagasi kokku lepitud ja juhtus nii, et see oli täpselt kell 12 nagu ka Mati Talviku ärasaatmine,“ selgitab ta.

„Mati Talvik oli minu hea kolleeg, väga andekas inimene, kelle panus Eesti televisiooni senisesse ajalikku on suur. Täiesti erakordne on tema karjääri pikkus. Mina kohtusin temaga 1968. aastal, kui tegime ühist saatesaarja. Ta oli televisioonis vist pool aastat minust varemgi ja minu teada oli ta nimekirjas veel oma surmapäevalgi. Kui see kõik kokku lugeda, siis on see pool sajandit,“ mälestab Eesmaa kadunud kolleegi.

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakond kinnitab, et telemehe ärasaatmisel käis austust avaldamas asekantsler Hillar Sein, sest nii minister kui ka kantsler viibisid välismaal.