PEAD KOOS: Ilmatargad ja muidu huvilised kogunesid laupäeval Pärnumaale. Ilmar Tiismaa (paremal) ütleb, et selle aasta ennustused läksid enam-vähem täppi.Foto: Teet Malsroos
Eesti uudised
31. juuli 2018, 06:46

Tõsine ilmaennustamine pole pelgalt hobi, vaid eluviis

ÕL VIDEO JA GALERII | ILMATARK: „Usun, et suvi lendab sügisesse oma poolteist kuud.“ (64)

Laupäeval tulid Pärnumaale Põlde tallu üle Eesti kokku targad mehed, kes pidasid suure kuumuse eest kaitsva lepahiiu varjus ilmatarkade konverentsi. Tõdeti, et  tänavused ennustused läksid enam-vähem täppi. 

Kordamööda räägivad ilmajuttu eri valdkondade targad. Kohal on ametlikud ja mitteametlikud meteoroloogid, klimatoloogid, äikesevaatlejad ja ka ornitoloog. Külaliste silitusi käib norimas sõbralik paks taksikoer Ricky, kes pole peremees Ilmar Tiismaa sõnul saanud elus kordagi pahandada.

Pesulõksudega üles riputatud täppisteaduslikud graafikud annavad märku, et ilma ei ennustata pelgalt kohvipaksu pealt. Külalisi võõrustav Tiismaa ütleb, et selle aasta ennustused läksid enam-vähem täppi. Nii ennustas ta juuli alguses, et vihmane aeg kestab kaua, ja heal juhul saabuvad suvised ajad pärast 20. kuupäeva.

Tõsi, kui  tagasi vaadata, siis saabus lämbe suvi ammu enne juuli lõppu. Kraadid purustasid  kuumarekordi.

„Ma arvan, et enamik ilmatarkade jutust on õigesti läinud. Maalehes kirjutati  suurelt, et juulis on hea aeg puhkus välja võtta,” ütleb Tiismaa.

Iga ilmatark teab, et kahest nädalast kaugemale ilma ennustamine on õnnemäng, sest loodust mõjutavaid tegureid võibki loetlema jääda. Täppiläinud ennustuste rahuldavaks hulgaks hindavad eluaegsed ilmatargad Arvo Saidla (67) ehk Metsavana ja Tiismaa 50 protsenti. „Iga protsent sealt edasi on boonus,” ütleb Saidla.

Ilmar Tiismaa Video: Teet Malsroos

Tiismaa lisab: „70 protsenti on hea tulemus. Väga hea tulemus läheb väga harva täkke.” Kuna ilm on asukohapõhine, saavad nad seda ennustada eelkõige kodukoha inimestele. 

Milline tuleb sügis?

Ennustuste tegemiseks on nii palju lähenemisi kui on ilmatarkasid. Enam kui 40 aastat ilma ennustanud Metsavana on terve elu veetnud looduse rüpes. Ta vaatab igal hommikul kell pool viis ärgates päikesetõusu ja määrab tuulesuuna. Metsas jälgib aga lindude ja putukate elu. ,,Näiteks kui kevad tuleb külmem, siis teevad sipelgad pesa vastavalt sellele, kust tuuled tulevad. Praegu on nad teinud hästi laia kaarega pesa. Sellise ühtlase püramiidi,” seletab Metsavana.

Juulikuu kuumuse eest hoiatas Saidla sõnul maikuu palavus. „Linnud reageerisid sellele väga ägedalt. Hakati kohe toimetama, et pojad tuleksid ruttu välja. See näitas, et ilmselt tuleb raske aeg, sest ei ole putukaid,” ütleb ta. Tema sõnul on loodus viimase paarikümne aastaga drastiliselt muutunud. „Stabiilset ilma enam ei ole. Ta võib igasuguse ekstreemsuse välja võtta.“ Saidla kinnitusel on ebastabiilsuse taga jugavoolud ja Atlandi hoovus. 

Milline sügis meid ees ootab? ,,Usun, et suvi lendab sügisesse oma poolteist kuud,” ütleb Metsavana.

LOODUSE RÜPES: Metsavana ehk Arvo Saidla on terve elu lindudel ja putukatel silma peal hoidnud. Foto: Teet Malsroos

Ka Tiismaa leiab, et sügisesed ilmad lükkuvad edasi, kuid täpsema hinnangu saamiseks tuleb ära oodata augustikuu tujud. Aga talv? Tiismaa sõnul saab talveilma ennustada seapõrna järgi. “Seapõrnadel on väikesed jõnksud. Tugevad täpid või kohad. Need on külmapunktid.” Ta ütleb, et seapõrnaga tuleb ennustada enne jõule, sest talve jooksul muudab see mingil põhjusel oma paksust.

Tiismaa nimetab sellist ilmaennustust vanarahva teemaks. „Kui olin väike poiss, siis minu vanaema teadis alati täpselt, millal heina niita ja millal see tuleb kokku panna. Vanarahval on see hinges.“ Muutuvate aegadega on noortel tekkinud uued huvid. „Võib-olla on selline ajajärk. Noored vaatavad gängsterifilme. Palju on pidusidki. See on ju palju huvitavam,“ tõdeb Tiismaa. 

Soolapuhumise asemel poolteaduslikkus

Ilmajutte kuulab pingsalt ka Tarmo (28), kes korduvalt käinud ilmatarkade konverentsidel. Kuigi üks külaline lausus, et reeglina ei saa noored end ilmatargaks nimetada, on tema teadmistepagas laiaulatuslik. Ta lõpetas füüsika õpingud ja läheb nüüd geograafiat õppima.

VÕTAB RAHULIKULT: Ilmahuviline Tarmo jääb esoteerilisema ilmaennustamise suhtes erapooletuks: „Nädalast-paarist ma kaugemale ei vaata.“  Foto: Teet Malsroos

Tarmo jääb esoteerilisema ilmaennustamise suhtes erapooletuks. ,,Nädalast-paarist ma kaugemale ei vaata,” ütleb ta. „Sealt edasi on voodoo territoorium. Kui pikas tulevikus eri ilmamudelite prognoosid kokku panna, tuleb sealt üks suur lõngakera, mille kass on on segi ajanud.” Siiski leiab Tarmo, et konverentsile on asja ka reaalteaduslikul ilmahuvilisel.

Kes ootab ilmatarkadelt soolapuhujate juttu, see võib pettuda, sest ka poolteaduslikes lähenemistes peegeldub mingi loogika. Kuigi vaevalt et ilmajaamad kasutavad tulevikus oma töös seapõrnasid, tuleb meeles pidada Tiismaa sõnu: „Kes tahab uskuda, see usub.“