Foto: Marilyn Jurman
Blogid
29. juuli 2018, 13:00

MARILYN JURMANI BLOGI | Kõik tahavad muudkui nõu anda, aga lapsed on väga erinevad! (76)

Ma arvan, et räägin veel mitu nädalat samal teemal, kuna öine rinnast võõrutamine kestab. Ja kui me siin vahepeal juba libastusime, sest olime unised, siis eile tegime reegli, et seitsmest õhtul seitsmeni hommikul tegeleb Rumiga ainult Janno. 

Lihtsalt vahepeal juhtus oli see, et Janno hakkas teda tooma aina varem ja varem minu kaissu, kuni ühel korral otsustasid nad kahekesi, et hommik algab kell 4.30. Jah, võibolla meditatsiooni laagris, aga mitte tavalises perekonnas. Kui Rumi nii vara mulle kaissu poeb, siis ikka kohe rinna otsa ja sinna ta ka uuesti magama jääb. Nii aga võib ta öösel hakata üha varem ja varem üles ärkama. Meie üks kord öö jooksul ärkamine nihkus supsti tagasi kolme korra peale.

Seega on uus reegel tehtud ja proovime nüüd edasi minna ilma libastumisteta. Me Jannoga aeg-ajalt arutame, kuidas vanematel, ja veelgi enam ka neil, kellel ei ole lapsi, on mingisugune kujutluspilt sellistest tüüpilistest lastest, kellele kehtivad üleüldised reeglid ja käitumismustrid.

"Kolm päeva issiga ja ta magab terve öö."

"Kell seitse on liiga vara last magama panna."

"Las kukub paar korda alla, siis enam ei kuku."

"Rääkiva lapse imetamine tekitab talle vaimsed häired."

"Mis see üks komm ikka talle teeb!" 

Need on vaid mõned näited. Aga lapsed ei ole tüüpilised või keskmised. Väga erinevad on.

Teine asi, mida oleme märganud, on, et tihtilugu kui inimesed hakkavad andma lastekasvatuse alast nõu (mida neilt tavaliselt ei ole küsitud), siis nad tegelikult ei tea, kui vanadest lastest nad räägivad. Enamasti räägitakse umbes kolmeaastastest lastest, aga kolmekuune ja kolmeaastane laps on väga erinevad. Kuuekuune ja aastanegi on täiesti erinevad.

Enda näitel võin küll öelda, et see, et tunned nutu järgi ära, mis mure lapsel on, saabus alles siis, kui Rumi oli aastane. Enne seda oli Rumi nutt lihtsalt nutt ja võis tähendada nii kakahäda, und, tühja kõhtu või igavust. Ja no tegelikult siiani ei tee mina küll mingit vahet, kas nutt tähendab "Mul on palav!" või "Anna tissi!" või "Uni on!".

Ma arvan, et tegelikult ei tee isegi Rumi alati vahet, mis häda tal on, kuidas ta siis saakski erinevaid asju nutuga väljendada. Tema arvab, et nii kakahäda kui süllesoovi saab lahendada rinnaga. Ja üldse, vahel tahaks lihtsalt rääkida ilma selleta, et kohe hakatakse lahendama mu probleeme. Eks see komme on mul endal ka ja proovin harjutada rohkem lihtsalt kuulamist ja mitte kohe lahenduste (mida ei ole küsitud) pakkumist.

Viimasel ajal oleme hakanud tabama, et enamasti tal vist ongi lihtsalt nälg. See tundub ka loogiline, kuna mänguväljakul saame pidevalt kommentaare tema pikkuse kohta, seega tundub, et mingi kasvuspurt on teoksil.

On kuidas on, aga vähemalt ühes asjas on kõigil õigus olnud, et aeg läheb nii maru kiiresti, et pooled asjad ei jää meelde. Seega parem lihtsalt nautida oma last. Super tore, et Õhtuleht mult iganädalast blogi palus, kuna ma ei tea, kas ma ise kogu selle möllu keskel oleks leidnud motivatsiooni kõike kirja panna.