Kalev VapperFoto: Mati Hiis
Inimesed
26. juuli 2018, 18:17

Kalev Vapper: kui Talvik oli aasta televisioonis töötanud, taheti ta lahti lasta, sest leiti, et ta on teletööks täiesti sobimatu! (7)

“Võib öelda julgelt, et kui mina telesse tulin, oli ta üks minu eeskujusid sellest ajast peale kui ta noortesaateid tegi, “Kanal 13” oli see saade, millega ta alustas. See oli väga julgustav, kui ta ütles, et kui ta oli aasta aega töötanud, siis ta taheti lahti lasta, sellepärast, et leiti, et ta on teletööks täiesti sobimatu!” meenutab endine spordiajakirjanik ning telemees Kalev Vapper pikaaegset kolleegi Mati Talvikut. 

“Ta ütles, et esimese aastaga ei ole võimalik televisiooni hästi veel tegema õppida, see võtab aega. See spetsiifika on nii suur. See oli tegelikult hea lohutus, et kui sa telesse tuled ja keegi ütleb sulle, et nii ongi, algul ei peagi kerge olema,” sõnab ta. 

Esimesed kokkupuuted oli Vapperil talvikuga juba tudengina: “Ma kirjutasin oma diplomitöö saatejuhi rollist publitsistlikes saadetes, Mati oli üks, kellega ma siis intervjuu tegin. Kui ma olin veel üliõpilane ja tulin temaga esimest korda intervjuud tegema, oli see hästi tore, et ta oli kohe nõus kohtuma ja vastas kõikidele küsimustele. Minu hinnangul on ta läbi aastate olnud Eesti Televisiooni tipptegija, vaieldamatult. Eriti kõrgelt hindan ma “Ajavagude” sarja, selle väärtus kasvab aastast aastasse, see on täielik kullafond,” tõdeb ta. 

Vapperi sõnul seostuvad tal Talvikuga vaid positiivsed mälestused. “Midagi negatiivset seoses Matiga ei oskaks ma küll välja tuua. Ta oli hästi sümpaatne inimene,” tõdeb ta. “Ta oli mõnus mees, temaga oli alati hea juttu ajada. Ta oli kunagi spordimees, jagas seda väga hästi. Kõikidel teemadel oli ta võimeline kaasa rääkima ja ta oli analüütilise mõtlemisega, ta oskas näha asjade põhjuseid, et miks üks või teine asi on nii nagu ta on,” räägib Vapper. 

“Mul on meeles ka üks viimaseid kohtumisi Matiga, kui ta oli juba tervis üsna kehv, ei olnud huumorimeel teda maha jätnud, viskasime nalja ja arutasime. Hetketelevisiooni tegemise suhtes oli ta üsna leebe, aga samas ka väga kriitiline, ta leidis, et liiga palju on sellist tilu-lilu. Tõsist ja professionaalset suhtumist on natukene vajaka, liiga palju on puusa pealt tulistamist ja mittesüvenemist. See oli asi, millest me viimati rääkisime. Ma küsisin, et kaua sa ise veel jaksad, ta ütles, et nii kaua, kui jalad liiguvad, ma ikka teen,” meenutab mees.