René Vilbre Talvikust: eks neid tähti ja tähekesi on telemaja täis, aga sellist enam ei ole (4)

Vilbrele jääb eluaeg meelde 20 aasta tagune kohtumine Mati Talvikuga telemaja kohvikus.

"Kui ma telemajas üle 20 aasta tagasi noore ja tundmatu nagana esimesi saateid tegin, just olid eetris olnud meie esimesed filmisaated nimega "Ffriik!", juhtus selline lugu: Ega kolleegid üksteist tihti kiida. Aga telemaja pilgeni rahvast täis kohvikus astub minu juurde Mati Talvik ise, pistab käe pihku ja kõmistab laia naeratusega üle kohviku, et kõik kuuleksid: "Kõigepealt tuleb "Ffriik!", siis tuleb tükk tühja maad ja siis alles kõik ülejäänud saated! Tubli poiss!" Sellest hetkest alates olin ma tehtud mees, ma olin tsunfti vastu võetud! Võisin telemajas, selg sirge, ringi liikuda, sest legend Mati Talvik oli mu tegemised heaks kiitnud.

Need Mati sõnad on nagu igavest jõudu täis memme musi, mille najal ma siiani telemaastikel ringi hõljunud olen. Matiga tihti kohtudes ei jätnud ta kunagi pärimata, kuidas läheb või midagi mõnusat ütlemata. Mees teadis hea sõna väge ja oskas seda briljantselt kasutada. Pärast Matiga kohtimist oli alati endalgi naeratus huulil ja päev päikselisem.

Mati oli täht sõna otseses mõttes. Eks neid tähti ja tähekesi on telemaja täis aga sellist enam ei ole. Osa sädelevatest ekraaninägudest, on pärast kaamera kinnipanekut vingus näoga väikesed inimesed, kellel tihti miskit negatiivselt huulil. Mati jäi suureks ja soojaks inimeseks ka pärast seda, kui prožektor kustus ja lint kaamerast välja võeti."