25. juulil 1978 tuli tänu günekoloog Steptoe ja füsioloog Edwardsi revolutsioonilisele protseduurile ilmale 2,6kilone Louise Brown - maailma esimene kehaväliselt loodud laps.Foto: AFP/Scanpix
Triin Tael 26. juuli 2018 00:01
Katseklaasiviljastamise pioneerid Patrick Steptoe ja Robert Edwards pidasid targemaks jätta inglanna Lesley Brownile otsesõnu ütlemata, et nende eksperimentaalse viljatusravi tulemusel pole seni ainsatki rasedust pidama jäänud. Lesley ja tema mees John olid niigi meeleheitel - nad olid üritanud üheksa aastat tulutult peret luua. Kuid 25. juulil 1978 tuli tänu günekoloog Steptoe ja füsioloog Edwardsi revolutsioonilisele protseduurile ilmale 2,6kilone Louise Brown - maailma esimene kehaväliselt loodud laps.

Katseklaasiviljastamise pioneerid Patrick Steptoe ja Robert Edwards pidasid targemaks jätta inglanna Lesley Brownile otsesõnu ütlemata, et nende eksperimentaalse viljatusravi tulemusel pole seni ainsatki rasedust pidama jäänud. Lesley ja tema mees John olid niigi meeleheitel - nad olid üritanud üheksa aastat tulutult peret luua. Kuid 25. juulil 1978 tuli tänu günekoloog Steptoe ja füsioloog Edwardsi revolutsioonilisele protseduurile ilmale 2,6kilone Louise Brown - maailma esimene kehaväliselt loodud laps.

Maailma esimese katseklaasilapsena tuntuks saanud Louise'i elu ei alanud õigupoolest mitte katseklaasis, vaid dessikaatori nime kandvas klaaspurgis, mida nüüdsel ajal saab näha Londoni teadusmuuseumis. Sealt siirati Lesley emakasse. Louise'i sünd Edela-Inglismaal asuvas Oldhami haiglas oli ime. Ummistunud munajuhade tõttu viljatuks jäänud Lesley Brown oli The Guardiani teatel üks 282 naisest, kellele briti arstide tandem oli üritanud embrüot siirata. Kliinilise raseduseni jõudis neist üksnes viis naist, kuid ükski lapseootus ei lõppenud õnnelikult. Louise oli esimene kunstviljastatud laps, kelle puhul rasedus kestis kauem kui mõni nädal ning jõudis võiduka lõpuni.

Edasi lugemiseks: