VÄIKEKIRJASTUS TASUB ÄRA: Kirjanik Kerttu Rakke ütleb, et enda raamatuid ise kirjastades on võimalik teenida neli korda rohkem kui tehes koostööd mõne suure kirjastusega.Foto: Tiina Kõrtsini
Raamat
21. juuli 2018, 00:01

Miks hakkavad loomeinimesed väikekirjastajaks?

KERTTU RAKKE: „Mõttekas on ise raamat välja anda, siis lakud ise ka koore.“ (7)

„Kirjastamine toetab minu elustiili kirjanikuna,“ ütleb Inga Raitar. „Ma ei sõltu toetustest, mille jagamises kahtlen. Olen isemajandav üksus, kirjanik ja kirjastaja. Äriosa toetab minu loomingut ja vastupidi – minu looming kirjanikuna, kui raamat on hea, annab edu mulle kui kirjastajale.“

„Kirjastamine toetab minu elustiili kirjanikuna,“ ütleb Inga Raitar. „Ma ei sõltu toetustest, mille jagamises kahtlen. Olen isemajandav üksus, kirjanik ja kirjastaja. Äriosa toetab minu loomingut ja vastupidi – minu looming kirjanikuna, kui raamat on hea, annab edu mulle kui kirjastajale.“

Üha rohkem kirjanikke ja tõlkijaid läheb isekirjastamise teed, lüües lahku suurtest ning võttes riskid ja ka tulu enda kanda. Isekirjastajate ridadesse on astunud näiteks Indrek Hargla ja Valdur Mikita, ent juba aastaid on seda teinud teisedki tuntud kirjanikud, luuletajad, tõlkijad, ajaloolased, õppejõud ja kunstnikud. Iga päev ilmub Eestis ligi kümme raamatut. 2016. aasta andmetel tegutses siin umbes 800 väikekirjastajat. Tõsi, kirja lähevad ka need, kes annavad aastas välja näiteks firma aastaraamatu. Suurem osa väljaandjaid on väike- või hobikirjastajad.

Edasi lugemiseks: