Vene aaja lõpp, mul neli last riburada olemas. Polnud muud peale noorusjõu, suure armastuse, mehe, eneseusu, eluasemeks oli vilets puumaja üürikas. Viies oli tulekul. Arst ütles, et kaksikud. Siis käis krõks. Murdusin. Lasin teha abordi. Mäletan, et arst veel ütles "Andke need kaksikud mulle"... jõhker üleelamine...siiani palun neilt andeks, et ma ei suutnud. Neli olemasolevat last oli vaja üles kasvatada, varakapitalismi tingimustes, kus isegi kaerahelbed ja piim olid talongiga. Mõtlen neist ikka kui päris-lastest. Tädil oli ka kaksikud poisid.
Väga imelik lugeda. Pildil on kaks meest, kes koos elavad. Ja all nende perre sündisid kaksikud.....Mehed oleks võinud ikka välja jätta. Nende puhul pole sünniime, vaid valik. Olles ise emana kaksikud sünnitanud, tunnen ennast pisut rüvetatuna, et praegu saab osta kõike, ka kaksikuid.
Kuidas saavad teiste inimeste valikud sind rüvetada? Pealegi ei ole need mingid võõrad raha eest ostetud lapsed, vaid nende enda omad. Millised teiste inimeste tegevused veel sind rüvetavad?
Keegi kuskil teeb midagi, mida kommentaator naine heaks ei kiida ja tema kodus muudkui tunneb ennast rüvetatuna. Küll tal võib ikka raske ja kohutav elu olla.
Soovitaks neil ka lastele päris töötegemist õpetada, sest egas siis igavesti ei saa ainult oma reisi seiklusi televisioonis demonstreerida ja niimoodi omale teenistust genereerida,
Kuidagi kummaline Eesti perekond... varsti Aafrikasse ja seal kohalike kaerajaani õpetamas. Või kuskile türki korve õpetama punuma!20. juuli 2018, 12:53
Kummaline Eesti perekond, ja traageldame sinna ja tänna. Aga kas ei aita juba?
KOMMENTAARID (15)