ÕL VIDEO JA GALERII | Suur rahvapidu Läti moodi – laval möllab Saksamaa retrobänd, müügiks kallis Eesti alkohol (31)

Kuna Jevgeņijs Osinovskiseks – Eesti endise tervise- ja tööministri läti versiooniks – kehastunud Hendrik Norman hõikab lavalt, et alus (läti keeles õlu – G. R.) on elu alus, soetan endalegi alustuseks ühe humalavee. Ikka selleks, et teiste pidulistega samal lainel võnkuda. Maksan õlle eest neli eurot ja avastan siis ahastusega, et kõrvalputkas saab Saku Originaali kätte kahega.

Selgub aga, et mina poleks seda niikuinii nii soodsalt saanud, sest selline hind kehtib vaid eelmüügist ostetud piletiga. Kuna ma pole muidu teab mis kogenud õllejooja, pistan lolli peaga õlle sisse kõrre. Purgisisu hakkab purskama kui vulkaan ja ongi kleit kohe peo alguses õllevahuga ära mäkerdatud.

Märkan silmanurgast, et mitmel inimesel on kaenlas joogamatt. Mõtisklen, kas tõesti toimub siin mingisugune spirituaalne töötuba? Ei. Need matid laotatakse Vallimäe murule ja sätitakse end nende peale mugavasti õlut jooma.

Normanni roll Jevgeni Ossinovskina ei näi aga rahvale väga peale minevat. Näib, et eksminister on janused eestlased oma karskuspoliitikaga niivõrd ära pahandanud, et isegi teda parodeerivale näitlejale ei kiputa enam aplodeerima.„Plaksutage no viisakusestki,“ kõlab lavalt Normanni kurb hääl. Rahvas naerab ja kostitab teda pisikese aplausiga.

Pärast sõud tunnistab Normann, et tal oli väga ebamugav Ossinovskit kehastada. „Tundsin täna laval, et mina olen selles kõiges süüdi,“ naerab ta. „Paroodia kuju peab olema positiivne. Kui tal on negatiivne alatoon, siis pole sealt lihtne nalja välja pressida.“

Normann lisab, et nii paljude artistidega ühel peol esineda on üsnagi raske, sest inimesed võivad olla vaid üht kindlat esinejat vaatama tulnud. „Sellise assortii kokkupanek ei ole üldse lihtne. Isegi mitte kondiitritel.“

Ka Normann tahtis Lätist alkoholi tuua

Aga mida arvab Normann Läti alkorallist? „Kui Eesti riik teeb otsuse aktsiisi tõsta, siis milleks nüüd enam kulmu kergitada? Selle peale oleks pidanud mõtlema kas varem või hiljem!“ Normann tõdeb, et temagi tutvusringkonnas on Lätis alkoholi järel käijaid. Ta tahtis isegi Lätti sõites piiripoest läbi käia, aga järjekord oli liiga pikk. Patuse Poole eestvedaja Sünne Valtri sekundeerib – ei saa läbi Lätita.

Peale Normanni ja Patuse Poole astuvad sel õhtul üles veel Hellad Velled, „Rahvabänd 2017“ võitja Sinu Naine ja otse Saksamaalt on Rakverre sõitnud Saragossa Band. Viimane hakkas laineid lööma juba 70ndatel, kui oli üks populaarsemaid peobände Saksmaal. Alates sellest ajast on bändi koosseis muidugi mitu korda vahetunud. Olles ise sündinud sellest ajast 20 aastat hiljem, kuulsin peol esimest korda, et selline muusikanähtus üldse eksisteerib. 

Hellade Velledega ühispildi tegemise järjekorras ootav Kalju märgib, et Haljalast sai Rakverre peole tuldud küll abikaasa initsiatiivil, kuid tallegi läheb siinne muusika peale. „Tulime nostalgia pärast. Kunagi noorpõlves sai seda Saksa ansamblit kuulatud. Aga natuke lühikesed kavad on siin kontserdil – ansamblid võiksid pikemalt mängida,“ arvab ta.

Samas järjekorras kohtan ka kaht särtsakat naist. „Vedasin tütre peole! Muidu on ikka vastupidi,“ õhkab rakverelane Piret ja viipab tütar Birgiti poole. „Kõik bändid on siin meie lemmikud! Väga vinge pidu on,“ lisab Birgit ja nad kaovadki tantsuplatsile.

Kui lavale astub särav Sünne Valtri, hullub rahvas täiesti. Ka pinkidelt ja mäenõlvale laotatud joogamattidelt veetakse tagumikud püsti ja minnakse lava ette. „Lendavad kui mesipuu poole,“ kommenteerib minu kutsel peole tulnud sõbranna.

Patuse Poole solist palub naistel, kes kannavad midagi musta, käed tõsta. „Nagu näiteks musta südametunnistust. Või siis on teie kaaslaseks mustanahaline noormees,“ naljatab ta. Järgneb hittlugu „Dolce Gabbana“.

Kui enne Patuse Poole etteastet võis näha lava ees tammumas vaid väheseid julgemaid, siis nüüd tantsib siin igas vanuses publik. On selge, kes artistidest on selle õhtu Põhjanael. Sünne kiidab pärast esinemist, et publik oli väga hea. „Esimene tuuripäev on alati raske, sest ei tea, mida oodata. Aga täna oli väga hea.“

Naine kui teiselt planeedilt

Saragossa Bandi naislaulja Esther Gebhardtiga trehvan peol väga veidras olukorras. Nimelt märkan, et minu poole tõttab kibekiirel sammul kaunitar, kes eristub suverõivastes kontserdikülastajatest selgesti. Ta kannab hõbedast sätendavat toppi ja jalas sama värvi kontskingi. Teksadele on ta tõmmanud laia hõbedase vöö. Tema taga galopeerib saksa keeles rääkiv kolleeg.

Vaatepilt on natuke naljakas ja maasikavahu värvides päikeseloojangus ka romantiline – nagu isalõvi jahiks päikesekumas helkivate ohakate ja kõrreliste vahel noort gaselli. Esther peatub printsessipiltidega kaunistatud roosa täispuhutava lossi juures, mille sees lapsed lõbusalt aega veedavad. Ta võtab poosi sisse ja laseb tal taga sörkinud mehel endast koos roosa lossiga mõne foto teha.

Kõik see toimub väga kiiresti ja paari minuti pärast galopeerivad sakslased juba lava taha. Estheril on aga kulgemine raskendatud, sest kontsad tikuvad pehmesse pinnasesse kinni jääma.

Tundub aga, et kodumaised artistid lähevad publikule ikkagi rohkem peale. Kui Hellad Velled hakkavad kaverdama Moldova menubändi O-Zone hittlugu „Dragostea Din Tei“ sõnadega „vanni kallan kuuma kuuma vee,“ hakkavad isegi küngastel istuvad inimesed muusika taktis tiksuma – kui ennast ei viitsita liigutada, käivad suitsudki rütmitaktis suhu ja suust välja.

Šašlõki- ja õlleputka vahel hullujalgselt tantsiv noorhärra imiteerib tühja õllepurgiga mikrofoni ja joriseb lugu kaasa. Enne seda, kui õllepurk mikrofoniks muutub, veendub ta, et kaotsi ei läheks ainsatki tilka õlut – ta hoiab purki suu kohal, kuni viimanegi õllepiisk on tema kurgunibu niisutanud. Kui purk oleks pehmemast materjalist, oleks ta selle selle vast suu kohal väljagi väänanud.

Kuulen juhuslikult nelja naist arutamas, kuidas Saksa bänd üldse Läti peoga seostub. „Brainstormi oleks pidanud Lätist kohale kutsuma! Või mõne teise Läti bändi,“ arvab särtsakas punapea.

Küsin selle küsimuse peo korraldajalt Aarne Valmiselt. „Pidu võib olla Läti moodi ka ilma Läti bändita. Ei saa ju Saksamaa bändi esinemise pärast öelda, et pidu oli Saksa moodi. Saragossa on bänd, keda kuulatakse igal pool, ta on suvise käekirjaga bänd,“ selgitab ta. Valmise sõnul sai peo pealkirja pandud sõna „Läti“, sest tegemist on eestimaalaste lemmiksõnaga. „Eks ka sellepärast, et pakkusime odavat õlut,“ märgib ta. 

Märjuke mitu korda kallim kui lõunanaabrite juures

Mida arvavad aga noored rahvapeo hindadest? „Kaks eurot õlle eest? Selle eest saaks Lätis terve kasti! Ma olen ise Valgast pärit. Kurat, seal on odav alkohol kodu lähedal, aga selliseid pidusid pole. Seega tuli Rakverre sõita,“ seletab üks jutukas noormees. „Jah, Läti peo kohta võiks õlu muidugi veel odavam olla kui see kaks eurot,“ sekundeerib kiisusilmakujuliste päikeseprillidega tütarlaps. 

Noormehe jutt on aga ilmselge liialdus – Läti SuperAlkos maksab kast Saku originaali 10.99.

Üks müüjanna tunnistab aga, et peo kõige minevam kaup on hoopiski siider. Olgu öeldud, et 0,3-liitrine purk Somersbyd maksab siin kolm eurot.

Läti SuperAlkos saab 24 sellist purgitäit 15,99 eest. Seega Läti rahvapeol tuleks kastitäie hinnaks 72 eurot.

Müüja väidet, et siider on kõige popim, illustreerib transpordipoiss, kes iga natukese aja tagant veoauto elektrilise tagaluugi alla käsib lasta ja siis sellega otsekui näosaate võluliftiga alkovarudeni sõidab. Naaseb ta varasalvest alati kast siidrit süles.

„Öelge nüüd ausalt, kas veoautos on Läti või Eesti alkohol,“ teen temaga juttu. „Ikka Eesti,“ vastab poiss kohmetunult. „Mis nali see siis on – Läti peol Eesti naps?“ hõikan talle järgi. Poiss aga putkab siidrikastiga juba müügiputka suunas.

Eile oli sama kontsert Viljandis, reedel jõuab rahvapidu Põlvasse, laupäeval Pärnusse ja pühapäeval Raplasse.