EI JÄTNUDKI HÜVASTI: A-ha ehk Magne Furuholmen (vasakult), Morten Harket ja Pål Waaktaar-Savoy 2010. aasta novembris Riias esinemas. Toonane hüvastijätutuur kandis pealkirja „Ending on a High Note“, viis aastat hiljem tuli bänd aga lagedale uue albumiga ja asus taas tuuritama.Foto: REUTERS / Scanpix
Inimesed
19. juuli 2018, 00:01

A-ha kitarrist: me ei püüdnudki kodumaal edukaks saada (1)

„Me isegi ei püüdnud kodumaal edukaks saada,“ tunnistab Õhtulehele Norra 80ndate menubändi A-ha kitarrist Pål Waaktaar-Savoy. „Unistasime kogu aeg Londonisse minekust. Juba 14aastaselt, kui hakkasime koos muusikat tegema. Kuulasime Jimi Hendrixit, kes sai samuti kuulsaks Londonis. Arvasime, et see on hea plaan ja peame sama tegema.“ Pål ning tema lapsepõlvesõbrad Morten ja Magne sööstsidki vaat et keskkoolipingist muusikaamaailma rambivalgusse.

„Me isegi ei püüdnud kodumaal edukaks saada,“ tunnistab Õhtulehele Norra 80ndate menubändi A-ha kitarrist Pål Waaktaar-Savoy. „Unistasime kogu aeg Londonisse minekust. Juba 14aastaselt, kui hakkasime koos muusikat tegema. Kuulasime Jimi Hendrixit, kes sai samuti kuulsaks Londonis. Arvasime, et see on hea plaan ja peame sama tegema.“ Pål ning tema lapsepõlvesõbrad Morten ja Magne sööstsidki vaat et keskkoolipingist muusikaamaailma rambivalgusse.

 Pål Waaktaar-Savoy (kasutab ka nimekuju Paul) on 1982. aastal loodud ansamblis kitarrist ja laulukirjutaja. Ta jagab elu New Yorgi ja Oslo vahel, aga praegu käib A-ha Euroopa-tuur „Electric Summer“, mis toob nad homme õhtuks ka Eestisse, ja kolmik on pidevas liikumises. Usutluse ajaks on just selja taha jäänud turnee avakontsert Canterburys. „Vabaõhulaval esinemine on päris metsik. Kuna väljas on valge, siis on kõik näod publikus näha. Enamik kontserte toimub siseruumides ja lavale ei ole siis peaaegu midagi näha,“ muljetab Pål.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99