Tallinna poisist sai Euroopa kunstitäht

On 1507. aasta karge märtsipäev, kui Tallinna kodanik Michel Sittow kummardub laua kohale ja kirjutab järgmised read: „Auväärt isandatele, kui minu õnnis ema 1501. aastal püha Katariina päeval [25.11.1501] jumala juurde läkitati, viibisin mina kõrgesti sündinud kuninganna, Hispaania kõige armulisema emanda auväärses teenistuses Toledo linnas, ja kui ma olin veel oma kõrgesti sündinud vürsti ja isanda hertsog Philippi tühine teenistuja, sain ma temalt loa oma pärimisasjad korda ajada.“

Valmiv kiri on mõeldud Lübecki kohtule ning kirja autor taotleb sellega õigust saada tagasi oma vara võõrasisalt, kes oli selle pärast tema lihase ema surma omastanud.

Ilmselt pole Michel Sittow just parimas meeleolus, kui seda protsessikirja koostab. Mitusada aastat hiljem, sõjaeelses Eesti Vabariigis, tunneb üks mees neid ridu lugedes aga siirast rõõmu. Selle Lübecki arhiivist leitud kirjaga suudab Tallinna arhivaar Paul Johansen tõestada, et Tallinna kodanik Sittow on seesama meister Michel, kellest räägitakse vaimustunult mitmes samast ajajärgust pärit Euroopa õu­konna­arhiivide dokumendis.

Johanseni avaldatud teadusartiklist saab alguse 15. sajandi tunnustatud kunstniku Michel Sittowi taasavastamine, mille kulminatsiooniks on äsja Kumu Kunstimuuseumis avatud Sittowi esimene isikunäitus.

Michel Sittowi elulugu ja hiilgav rahvusvaheline kunstnikukarjäär on ilmekad näited sellest, milliseid võimalusi pakkus Hansa Liidu aegne ühendatud Euroopa. Sittow sündis Tallinnas 1469. aastal. Tema isa Clawes van der Sittow oli Tallinnasse tulnud Põhja­Saksamaalt. Siin sai ta Tallinna kodanikuks ja Kanuti gildi meistriks, oli tunnustatud maalija ja puunikerdaja. Ema Margarethe oli soomerootsi juurtega. Kunstnik-käsitöölise perekonna kohta elati suhteliselt jõukalt, neile kuulus all-linnas mitu maja.

Pere esiklaps Michel sai alghariduse Tallinna Oleviste kiriku linnakoolis, esimesed teadmised kunstist aga isa käe all töökojas. Ametisaladused tavatseti tollal edasi anda just pere vanimale lapsele ning Sittowite perel oli vedanud – Michel oli andekas ja õpihimuline.

Brugge oli sel ajal Burgundia Madalmaade üks jõukamaid linnu ning olulisemaid kaubanduskeskusi Euroopas. Õukonna kohalolu ja vilgas rahvus­vaheline majandustegevus lõid soodsa pinnase kunsti õitsenguks. Siia tulid tööle paljud kunstnikud, kelle teosed jõudsid kaubandus- ja diplomaatiliste suhete kaudu Euroopas kõikjale ja ka kuninglikesse õukondadesse.

Näiteks tegutses 15. sajandi esimesel poolel Brugges maalikunstnik Jan van Eyck, kes astus Burgundia hertsogi Philippe Hea teenistusse, ja sajandi teisel poolel saksa päritolu Hans Memling, kellest sai rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim Madalmaade maalikunstnik.

Michel Sittowi loomingu omapärad viitavad sellele, et ta õppis Brugges just kuulsa Hans Memlingi juures. Osa Madalmaade kunsti uurijaist on isegi seda meelt, et Sittow oli 1480. aastail Memlingi üks peamisi assistente.

Kus veetis Sittow õpinguaastatele järgneva selliaja, pole teada, kuid tema loomingus on osutatud nii prantsuse kui ka itaalia kunsti mõjule.

Kuidas kulges Sittowi edasine karjäär Euroopa õukondades, sellest loe juulikuu Imelisest Ajaloost.