VIDEOINTERVJUU | Jaan Tätte soovitus pojale: tuleb rikas naine võtta, sest on näha, et sina kunagi raha teenima ei hakka (52)

Plaanisin hommikusööki Meisterjaaniga varahommikul festivali telklas. Muusik oli tukkuda saanud vaid mõne tunni, sest päike oli tema telgi tulikuumaks kütnud. Jaan valmistas mulle lihtsa, kuid imemaitsva hommikusöögi kolmest komponendist - must leib, või ja sprotid. 

Jaan, sa oled Eesti kõige tuntum parmupillimuusik. Sul on eriliselt suur kiindumus selle pilli vastu. On see lapsepõlvest kaasa tulnud oskus? 

Tead, enam isegi ei olegi nii väga suurt kiindumust selle pilli vastu. Nüüd huvitab rohkem hoopis elektrooniline muusika. Aga parmupill hakkas mulle kunagi meeldima oma lihtsuse tõttu. Kuna ta on nii lihtne, siis tehnilise tipptaseme saavutamine käib üsna kähku ja edasi saab olla ainult loominguline. Ei saa jääda pidama lihtsate pillimängu oskuste peale.  

Esimest korda proovisin parmupilli, kui olin 14-aastane. Aga siis mängisin mingit kehva parmupilli ja ega see mind eriti ei inspireerinud. Kui olin 20, siis sain alles esimest korda head parmupilli tundma. Ja siis see hea parmupilli heli inspireeriski seda edasi mängima. 

Kõikides sinu lugudes on kaasatud alati parmupill, mis on justkui sinu kaubamärk. Sa ei tohiks mingil juhul sellest loobuda.  

See on pigem üks rütmielementidest. Võtke kas või "Yomidaiganesmees", sealgi tuleb see sisse üsna lõpus. Parmupill ei ole enam nii läbival kohal minu lugudes. Mulle ei meeldi mingisse asja kinni jääda. Enda jaoks tuleb alati miskit uut ja põnevat leida. Ma ei taha jääda el lõpuni mingiks parmupillitüübiks.  

Parmupill on minu jaoks moodne pill. Ma ei leia, et parmupilliga peab ilmtingimata mängima mingeid vanu viise. Pigem mängida uusi viise ja minna edasi sinna, kuhu ükski mees veel pole läinud. Alustades pidasin ennast geniaalseks parmupillimängijaks, kui aga tagasi mõelda, siis ma ei osanud midagi veel.

Parmupill on armupill?

Kagu-Aasias ongi parmupill kurameerimispill. Vahepeal, algusaastatel, selle parmupilli mania grandiosa aegadel, oli endalgi selline tunne, et mida parem parmupillimängija ma olen, seda parem olen ka armastamises. Mõlemad tegevused vajavad head tehnikat, samas oskust lahti lasta ja lihtsalt minna vooluga kaasa. Ja keelt peab kiiresti liigutama ka. 

On palju tõendeid, näiteks Kagu-Aasia hõimude hulgas, kus oli noortevaheline suhtlemine tabu all. Siis kasutati parmupilli selle jaoks, et vastassugupoolega sidet luua, kuna see ületas rääkimise tabu.

Kuidas su eluke praegu veereb?

Mul on pere – naine ja kaks last. Korra nädals annan kontserdi. Mul on kodus ka oma väike stuudio. Hetkel elan küll Vilsandil ja seal on mul väike eraldi majake, kus on stuudio ja seal veedan töönädala jagu tunde. Olen tööinimene nagu iga teinegi, lihtsalt mul on privileeg valida, millal seda teen. Töötan päris palju. 

Looming sünnib sul suurte piindega?

Pigem katsetades ja aeg-ajalt juhtubki, et sünnib miskit head. Enamik sellest, mida ma teen, pole sugugi väga hea, aga aeg-ajalt tuleb ikka midagi head ka, mis meeldib paljudele.   

Möödunud aastal panid Eesti TOP 7 kinni. See on kõige uuemate ja ägedamate kodumaiste muusikavideote edetabel, mille pingerivi selgitatakse välja veebihääletuse teel. Ehk siis rahvas valis sinu muusikavideo "Yomidaiganesmees" parimaks. Tundus lihtne video, mis oleks justkui mobiiliga üles võetud. 

See oli filmitud ikka täitsa normaalse kaameraga, aga ma kasutasin selle juures lihtsat retroesteetikat. Idee oli minu. Ise lavastasin ja isegi monteerisin selle video. 

Sinu loomingusse suhtutakse kaheti. Osadele see väga meeldib ja teised tambivad su liiva. Samas "Eesti laulul" jõudsid oma looga ikkagi finaali.

Eks ma natuke ikka rahvale meeldin. Mõni päev tundub, et olen alahinnatud. Teisel päeval taas, et ma kohe üldse ei oska midagi teha. Aga eks see "Eesti laulu" lugu läks hästi peale, kuigi enne seda ilmus "Bambusest laev" ja see tõmbas ka rahva käima. "Eesti laulul" osalemine vaid kinnistas seda. Peale seda hakkas kohe tööpakkumisi tulema. Korraldan täna ka parmupillimängu töötubasid. 

Ja sina ja sinu pere elab sellest ära?

Jaa. Sellest meile piisab. Eestis saab sellise sissetulekuga väga hästi hakkama. Ma ausalt öeldes ei saa üldse aru, kui räägitakse, et Eesti muusikutel on raske elu. Mul küll ei ole. Ainuke konks on võib-olla selles, et pole kindlustunnet. Ma ei saa olla kindel, et aasta või kahe pärast minu menu jätkub. Väike hirm on ikka sees. Tean, et peaksin juurde tegema veel mõne hiti, aga hitt peab sündima kuidagi iseenesest. Kui ma üritan teha hitti, siis ta ei tule. Seega ei jäägi mul muud üle, kui muusikat edasi teha ja loota, et sünnib ka mõni hitt.

Kust sa inspiratsiooni ammutad? Või viskad selili ja ootad, kui vaim peale tuleb?

Mina ikka pean ennast iga päev tööd tegema sundima. Seda ei aima kunagi ette, millal see hea asi välja kukub.  Mõni päev on küll tunne, et kohe midagi ei viitsi teha, aga ikka proovid ja hakkad vaikselt tegema ja just siis kukubki eriti hästi kõik välja ning ei saa enam pidama. Ja teine päev võib täiega õige tunne olla, aga siis jääd mugavustsooni kinni ja mitte midagi ei sünni.  

Kui palju sind sinu muusikust isa on mõjutanud? 

Enne kui ta muusikuks hakkas, oli ta näitleja ja vahepeal natuke Vilsandi saarevaht ka. Rohkem mõjutas lapsepõlv Vilsandil. 

Kas said lapsena teha mis tahtsid Vilsandi saarel?

Mul oli suht rõõmus ja õnnelik lapsepõlv. Keegi tööd tegema ja õppima mind ei sundinud. Kui veel laps olin, siis mäletan kui isa mitu korda ütles: "Sul tuleb rikas naine võtta, sest on näha, et sina kunagi raha teenima ei hakka."

Võtsid seda siis tõsiselt?

Ei võtnud. Noor inimene ei mõtle üldse selliste asjade peale. 

Nüüd oled abielus. On sul rikas naine? (Jaan on abielus restoranipidaja ja modelliagentuuri omaniku Beatrice'i vanema tütre Simonaga, toim.)

Ei.

Kõik on hästi?

Siiamaani küll. Aga kes teab, võib-olla kunagi, kui asjad hakkavad allamäge minema, siis peaks rikka naise ka võtma.  

Selleks tuleks ju vana naine üle parda visata?

Äkki saab kahte naist tulevikus pidada. 

Oleks see sinu unistuste elu, et saaksid muusikat teha, mitut naist pidada ja hästi palju lapsi üles kasvatada?

Mmm... muusika osas olen kindel, aga naiste osas veel väga mitte. 

Liigud festivalilt festivalile, oled kuulus muusik, abikaasa Simonat me koos sinuga väga tšillimas ei näe. Ümberringi on isuäratavad kaunitarid, kas saad olla vaba nagu lind ja teha mis hing ihkab?

Kui aus olla, siis saan teha, mida tahan. Aga siinkohal jätaksin parem ütlemata, mida teen ja mille tegemata jätan. Teisalt, ega ma midagi sensatsioonilist ka ei tee, mis erilist äramärkimist vääriks.   

Sul on kaks pisikest nöpsikut kodus, aasta ja kaheksa kuune ja neljane. Milline eeskuju oma tütardele oled?

Ega ma neile sõnadega väga õpetada ei saagi, mida teha ja kuidas olla. Lapsed teevad tavaliselt järgi seda, mida ise ees teed, seda mida nad iga päev näevad. Ega ma vist väga osav selles laste kasvatamises ei ole. Öeldakse ju, et pead hästi karm olema, paned nad kell kaheksa õhtul voodisse. Aga mina olen hästi järeleandlik. Lapsed saavad teha, mida tahavad. Isegi pisut liigagi palju. 

Mida sa enda lapsepõlvest mäletad? Kui rangelt või vabalt sind ennast kasvatati?

Mäletan Vilsandit hästi palju ja loodust. Käske ja keelde oli ka hästi vähe. 

Palun väga, täitsa tubli mees kasvas lõpuks üles. Kuulus muusik ja puha. Kuidas sa selle viimasega diilid?

Mulle endale pole küll veel kohale jõudnud, kas olen kuulus või mitte. Vahel tahetakse koos pilti teha, kui lähen poodi piima või leiba ostma. Kuulsustesse suhtutakse Eestis suht rahulikult. Näen vahel poes mõnd endast tuntumatki inimest leiba ostmas, aga ma ei lähe talle ju tere ütlema. Lihtsalt passin eemalt pisut silmanurgast, et näe, askeldab teine seal. Aga see on hea, kui inimesed märkavad mind ja eks peangi olema tähelepanu keskpunktis, sest muidu ei saaks ma ju muusikuna end ära elatada. Pean ennast müüma. 

Oled sa nõus osalema igasugustes saadetes või hulludes projektides, et pildis olla?

Ma päris nii ei mõtle, aga seda mida pakutakse, võtan enamjaolt vastu küll. Viimane oli teles "Legendide lahing", mis oli päris hea proovilepanek. 

Tõepoolest, sa lihtsalt ei räppinud, vaid tantsisid seal oma keppide, kettide ja nööridega. Kust see väga eriline tantsumaneer sul tuleb?

See tuleb ilmselt mingist vastuolust. Mulle meeldib asetada end vahel ebaloomulikku olukorda. Ma ei ole kunagi mingi eriline tantsumees olnud, aga kui hakkan tantsima, siis ma lihtsalt ei tiksuta, vaid panen ikka täiega.

See on sama nagu siin telklas olemine. See pole üldse tavaline, et ma telklas ööbin. Seekord mõtlesingi, et proovin ära täiega festivali külaliseks olemise mõnud. Täitsa tšill on, keegi ei tülita. 

Mis sind sel suvel veel ees ootab?

Palju on eraüritusi ja ka nišiüritusi nagu näiteks Kärdla külapäev või Saku perepäev, millest keegi kuulnudki pole. Palju meil neid suuri festivale Eestis ikka on ja ega korraldajad tahagi sama artisti iga aasta oma üritusele. Sel suvel esinengi ainult kahel või kolmel suuremal festivalil. Isegi Õllesummeril olin sel aastal. Võtan ikka kõik vastu, mida pakutakse. Mängin hea meelega igal pool  –pulmas, matustel, sünnipäevadel.

Oled selline üksik hunt.

Mulle meeldib üksi olla ja üksi esinemas käia. Tassin ise oma kola kohale ja hiljem minema. Ongi hea, siis ei pea transamehele maksma. Esinema sõidan samuti oma autoga. Hoian kulude pealt kokku. 

Küsi korraldajatelt rohkem raha. Küsid sa oma esinemiste eest ikka piisavalt pappi? 

Ma tean umbes Eestis kehtivaid esinemistasude piire. Tunnetan ära, palju on kohane küsida.

Kes on sinu fännid ja kui usinalt sa nendega suhtled?

Sa võid küll mõelda, et mul on palju laps- või naisfänne, kuid tegelikult on need enamjaolt mehed ja nad julgevad isegi minuga ühendust võtta sotsiaalmeedia kaudu. Enamjaolt on tagasiside positiivne. 

Kas eestlane armastab sind?

Vahel on ka halvasti öeldud. Netikommentaare ma siia hulka ei arvesta, sest neid ei saa tõsiselt võtta. Aga ükskord käisin esinemas ja enda arvates läks hullult hästi. Hiljem, kui asju autosse panin, siis tuli üks vanem meesterahvas ja ütles: "Kuule, järgmine kord ära oma pille küll siia kaasa võta." Ma siis vastu, et miks? Mees ütles, et talle kohe üldse selline muusika ei meeldi. Eks ta oli pisut purjus ka, aga kurb oli ikkagi. Pani mind lausa mõtlema. Ütleme nii, et oli isegi justkui kainestav. Ise olin ju oma esinemisest suures vaimustuses.  

Kas netikommentaarid sind vahel siiski kurvastavad?

Netikommijatest on mul täiesti ükskõik. Pigem, kui näen hästi naljakat negatiivset kommentaari, siis võtab muige suule ilma negatiivse kõrvalmõjuta. 

Kas meedia on ka sulle liiga teinud?

Kõik mis on juhtunud, on täitsa okei, sest muidu poleks ma täna siin, kus olen. Pigem pole ma rahul, mis mulje ma jätan. Ma ei oska meediaga eriti hästi suhelda.

Mis mulje sa enda arvates jätad?

Minust on jäänud kerglane mulje, nagu ma oleks pidevalt mingis uimas. Nagu mingisuguse hägu seest räägiksin. Ilmselt on minu rääkimisvõimes asi. YouTube'is on pidevalt kommentarid, et jou mees, mida sa tarbid. 

Tarbid siis või?

Täna ma ei tarbi mingeid asju.

Mis sa valetad, enne intekat ütlesid, et tarbisid eile kaktusejooki ja said magada vaid paar tundi. 

Kaktus teebki just hästi kaineks ja erksaks. Kanepit näiteks suitsetan üliharva, teistest ergutitest rääkimata.

No kokaiini sa osta ei jaksakski.

Ergutid mind üldse ei huvita. Mulle meeldivad ained, mis teevad enesetunde ebameeldivaks. 

Mis mõttes?

See, mis tekitab mõnu, jääb kuidagi pinnapealseks.

Samas võib sündida midagi vägevat?

Võib, aga... Olgu öeldud siiski veelkord, et viimasel ajal olen ma ikkagi väga kaine olnud. Ei tee eriti midagi. Kunagi, kui sai tihedamini LSD-d võetud, siis oli küll sellist asja, et peo alguses kui mina võtsin LSD-d ja teised MDA-d, siis teised olid kohe high ja elu oli imeilus, aga mul laksas alles kümne tunni pärast, kui teistel olid hambad juba ristis (Meisterjaani miimikat vaata videost). Sellepärast mulle meeldivadki ained, mis võtavad igasugused ihad ära. Sellised üldlevinud mõnuained ei võta otseselt su ihasid ära. Võivad küll teraapiliselt mõjuda, aga see pole minu jaoks. 

Kui kuulata sinu lugusid, näiteks kas või "Bambusest laeva", siis on ju näha, et oled tarbinud mõnuaineid, tänu millele lähed enda sisse ja sünnivadki nii suurepärased visuaalid, kui ka lood.

Ja just sellist kuvandit ma endast jätta ei soovikski. Kui teen muusikat, siis ma ei tee seda läbi mingi aine. Muusikat teen alati täiesti kainena. 

Aga siiski läbi nene emotsioonide, mida oled laksu all kogenud?

No eks natuke võib see inspireerida küll.

Pole vaja häbeneda, maailma suurimad šedöövrid on tehtud erguteid nautides. 

Esmalt peab ikka inspiratsioon olema ja inspiratsiooni annab see, kui näed miskit eriti ilusat – päikesetõusu või hästi ilusat lainetust. Igasugune ilu nägemine inspireerib. Aga selleks tuleb osata end kokku võtta, et osata seda ilu märgata. Tihtipeale on lihtsam sellest ilust mööda vaadata. Kui vaatangi seda päiksetõusu või lainetust nii tähelepanelikult kui suudan, siis ma saan sellest kõige enam. Olles hetkes ja kohal.

Kas maised mured ka vahel sinu loomingut pärsivad?

Ikka. Kui oleks vaja kodus mingi nagi ära parandada, siis teen seda umbes aasta pärast. Kui on vaja muusikaga seoses midagi teha, siis hakkan kohe tegutsema.

Naise käest nahutada ei saa, kui nael jääb seina löömata?

Õnneks on minu naisel käed küljes.

Oled sa endale hea naise saanud? 

Sain selle, mille ma pidin saama. Sain selle, mida väärt olen.