Janika saabus just perega kolmepäevaselt puhkuselt Muhus ja Saaremaal, aga muidu on tema suvi läinud töiselt. Kaari Sillamaa Laste Kaunite Kunstide Koolis on nagu ikka suvelaagrid ja kuna õpetajaid on pigem vähe, siis on kõik ära rakendatud. Ka „Merineitsiga“ seoses toimub suvelaager, mille eesmärgiks on välja tuua muusikal. Augustiks on Janikal plaanitud muusikali „Kullaketrajad“ kirjutamine ja filmiks saanud muusikali „Rokkivad detektiivid“ salvestus. Septembris algavad „Verelegendi“ taastusproovid. Laulmiseks on tal hetkel aega vähem.
Janika, kuidas jaksad väikese lapse kõrvalt jätkata tööd kaunite kunstide koolis?
Emotsionaalne jagamine on vaat et veel keerulisem kui igapäevane logistika. Olen harjunud oma loomingulistesse sünnitistesse väga emalikult suhtuma. Aga siiani on kõik tehtud saanud hoolimata enda suhtes tehtud mööndustest. Alma saab kõik vajaliku ja kool samuti, trennis püüan korralikult käia, aga seltsielu, kultuursed ettevõtmised ja ilusalongid on varasemaga võrreldes ooterežiimil.
Mida laps on sulle õpetanud?
Kannatlikkust ja oskust uuesti väga väikestest asjadest rõõmu tunda. Vana tõdemus: „Kui on võimalus, siis tee nii palju asju kohe ära kui võimalik, sest hiljem ei pruugi seda võimalust enam tekkida.“ See käib nii majapidamise kui ka töö kohta. Laps on minu (ja mu mehe) peegelpilt. Ta aitab mul kaasa tunda inimestele, kes minuga peavad toime tulema. Alma on intensiivne, keeruline ja ettearvamatu. Kogu oma armsuse juures on ta paras universumi direktor.
On lapse karjäär juba otsustatud?
Ei. Alma teeb valiku ise, kui selleks aeg tuleb. Praegu ta usub, et temast saab baleriin või helilooja või pianist või kõrgtööde spetsialist. Ehk siis ahvatlevad teda kõik need asjad, mida meie perega ise teeme. Aga mis see ka poleks, me igal juhul toetame teda.
On „Merineitsi“ järg 2012. aasta etendusele?
Ei ole järg. See on sama materjali uuslavastus, mis on kohaldatud vabaõhutingimustesse. Siis oli lavastajaks Katre Jaani, nüüd olen mina. Trupp on peaaegu täiesti uus, välja arvatud mõned üksikud vanemad olijad. Näiteks Jaagup Tuisk mängis eelmises lavastuses ühte pisikest mereprintsikest ja laulis poisihäälega, aga nüüd on esimene armastaja Patrick. Mõned lood tulevad juurde ja mõned jäävad ära. Kuna meil on laste- ja noortetrupp, siis püüame lavastuse kohaldada vastavalt sellele, kes mängivad. Suuremad projektimuusikalid töötavad vastupidi: produtsent, lavastaja ja kunstnik omavad kindlat kontseptsiooni ja valivad osakonkursi raames vastavalt sellele näitlejad.
Sinu ema Kaari on kirjutanud libreto ja muusika. Milline on ta koostööpartnerina?
Ema on pealtnäha pehme, aga tegelikult on ta graniidist. Me kirjutame päris palju koos ja oleme sealjuures üsna erinevad. Ema on loominguline, päikeseline, natuke udu, väga hea kokkulepete sõlmija. Inimesed ja eriti lapsed armastavad teda. Ja kogu selle lendleva pilvedes oleku juures on ta väga kiire ja tulemuslik asjaajaja. Kui tundub, et olukord on nii puntras, et enam miski ei aita, siis ta kuidagi ikka suudab kiiresti ja mingil temale omasel müstilisel viisil asjad joonde ajada. Isegi kui miski lohisema jääb, siis teeb kokkuvõttes alati asja ära ja ei kao kunagi ära. Vastab koolijuhina alati telefonile ja kuulab kannatlikult kõik probleemid, protestid ja „nõuanded“ ära ja siis suudab ikka ilusti rääkida ja inimesed maha rahustada ja kõik asjad paika saada. Seda omadust ta mulle kindlasti ei pärandanud.
Hans Christian Anderseni muinasjutt „Merineitsi“ on natuke õnnetu armastuslugu. Kuidas seda teie muusikalis tõlgendatakse?
Meie muusikalis keegi ära ei sure. Tegemist on siiski lastele ja peredele suunatud looga. Aga Disney pealt maha ka pole viksitud. Täitsa omamoodi. Eks tulge vaatama.
Millise sõnumi tahad lastele selle looga edasi anda?
Armastus on pime, kuid võib sellest hoolimata võita. Erinevates maailmades on erinevad kombed, arusaamad ja reeglid. Huvid on väga tihti vastandlikud. Aga südame valik on pahatihti mõistuse vastane ja saatusel võivad täiesti omad plaanid olla, isegi kui need erinevad vanemate, sõprade ja enda varasematest unistustest.
Milline on sinu lemmik ema kirjutatud pala?
Kui rääkida „Merineitsist“, siis „Nii üksi tunnen end“, mida laulavad merenõid Must Mõrd, printsess Pärlike ja prints Patrick. Aga muidu üleüldse on tal ikka väga palju täiesti uskumatuid lugusid, nagu „Kui lubab tähtede seis“, „Oo Frida“, „Mees“ ja meie kooli signatuuriks kujunenud duett „Sõpruse laul“, mille refrääniosa kõlab kõigil meie kooli galadel ja suurüritustel.
Kommentaarid