Terminaator Kanadas: unustatud viisa, tohutu palavus ja tühistatud lend (7)

Eesti populaarne rokkbänd Terminaator külastas hiljaaegu Kanadat, kus käidi mängimas väliseestlastele. “Initsiatiiv tuli Kanada poolt. Siin on käinud Eesti lauljad ja näitlejad aastakümneid ja meid kutsuti ka. Sealsetel eestlastel toimuvad iga-aastased kokkutulekud,” räägib bändi solist Jaagup Kreem.

Juba lennujaamas algasid sekeldused – nimelt unustasid Terminaatori liikmed viisad hankida. “Me oleme kogu aeg rääkinud viisavabadusest ja ei tulnud meelde, et Kanadasse on viisat vaja,” naerab Jaagup Kreem. “Läksime hommikul lennujaama ja check-in'i tehes küsiti viisat. Me olime suhteliselt üllatunud, aga tuli meelde, et Ameerikasse on ju ka vaja. Võtsime kiirelt lahti esimese internetilehekülje ning ostsime viisad, hiljem tuli aga välja, et need ei sobi. Lõpuks saime uued viisad ja jõudsime viimasel hetkel lennukile.”

Jaagup Kreem ja Taavi Langi esinesid muu hulgas ka vanadekodus Ehatare, mis oli nende jaoks esmakordne kogemus. Tavaliselt on bändiliikmed harjunud rokkima suurtel lavadel, aga sellel korral lauldi Jaagupi onu, Juhan Viidingu laule. “Eks see ikka on teistmoodi, aga tegelikult oli see vanadekodu hästi armas koht. Inimesed kuulasid väga tähelepanelikult."

Seedriorus esineti 36-kraadises palavuses, kus ootamatult hakkas mitmehäälselt lugusid kaasa laulma ka Hirvo Surva koor. “Oli see alles üllatus, nad olid nagu taustalauljad,” ütleb Jaagup. “Hirvo Surva koor on fantastiline elamus omaette ja see oli äge, kui selgelt ja valjuhäälselt nad kaasa laulsid.” Kreem lisab, et enne esinemist olid nad veidi pabinas. “Ega Terminaatorit seal ju väga hästi ei teata, aga saime ikkagi toreda õhtu osaliseks.”

Tagasi tulles jättis Poola lennufirma LOT lennu Tallinnasse ära ning muusikute reis venis oodatust pikemaks. “Lõpuks suunasid nad meid läbi Rootsi koju. Istusime lennujaamas ikka väga pikalt, veremaitse oli suus,” meenutab Jaagup.

Kontsertide vahel jõudsid muusikud ka ringi vaadata. “Kuna filmisime materjali oma uue albumi singli jaoks, siis rentisime auto ja sõitsime Niagarasse. Pärast sõitsime ka mööda maakolkaid ringi. Sealt sai väärt pildimaterjali.” Kõige meeldejäävam oli Jaagupi sõnul pere, kelle juures nad ööbisid. “Nad olid nii sõbralikud ja abivalmid. Eks häid inimesi ole igal pool, aga see oli tore, et nad viitsisid meiega tegeleda ja meile linna näidata.”