Ameerika Ühendriigid: Bill Bryson – „A Walk in the Woods: Rediscovering America on the Appalachian Trail“
Raamat
14. juuli 2018, 00:01

SUURSAADIKUD SOOVITAVAD: millist raamatut enne nende riiki reisimist lugeda? (7)

Suvepuhkuste aeg meelitab maailma avastama ja järgnevatekski puhkusteks reisiplaane tegema. Palusime Eestis resideerivatel suursaadikutel pakkuda välja kirjandusteos, mille võiks eestlased, kel huvi nende maa ja rahvaga tutvust sobitada, enne kohvrite pakkimist läbi lugeda.

Lühend T.E. tähistab suursaadikute tiitlit Tema Ekstsellents.

Ameerika Ühendriigid

Bill Bryson – „A Walk in the Woods: Rediscovering America on the Appalachian Trail“ („Jalutuskäik metsas. Taasavastades Ameerikat Apalatšide radadel“, 1998, pole eesti keelde tõlgitud)

Ameerika Ühendriigid: Bill Bryson – „A Walk in the Woods: Rediscovering America on the Appalachian Trail“

T.E. hr James D. Melville Jr: „Ameerika on suur paik, täis loodust (nagu Eesti) ja hulgaliselt erinevaid maastikke. Meie rahvuslikku iseloomu on omajagu mõjutanud see, mida kutsume ääremaa vaimuks – meid on vorminud metsik kõnnumaa. Seda kirjeldab Bill Bryson mööda Apalatšide matkarada kõndides tabavalt ja humoorikalt.

Raamatu autor, nagu minagi, sündis USAs, kuid on elanud suure osa täiskasvanuelust välismaal. Ma arvan, et kui keegi veedab aega sünnimaast eemal, siis annab see talle vaatenurga, mis võimaldab paremini hinnata ja tõeliselt mõista seda, mis muudab kodu koduks. Apalatšide matkarajal, mis kulgeb läbi minu koduosariigist New Jerseyst, veetsin ma palju õnnelikke päevi matkates ja telkides, eriti skaudipõlves.“

Aserbaidžaan

Kurban Said – „Ali ja Nino“ (1937, eesti keeles 2014)

Aserbaidžaan: Kurban Said – „Ali ja Nino“

T.E. dr Murad N. Najafbayli: „Minu lemmikkirjanik on Nizami Ganjavi (1141–1209), Aserbaidžaani suurim luuletaja, mõtleja ja filosoof. Nizami sündis, elas ja suri linnas nimega Ganja – sellest tema hüüdnimi Ganjavi. Tema viis pikka luuleteost kannavad üldpealkirja „Hamsa“. Aga raamatuna, mis iseloomustab hästi Aserbaidžaani, sealseid inimesi ja vaimu, soovitan Kurban Saidi romaani „Ali ja Nino“. See räägib moslemiusku Aseri noormehe Ali-khani ja ristiusku Georgia vürstitari Nino Kipiani armuloost Bakuus aastail 1918–1920.

Romaan portreteerib Aserbaidžaani pealinna Esimese Vabariigi ajal ning sisaldab rikkalikult ajaloolisi, kultuurilisi ja poliitilisi fakte. Raamat on tulvil huumorit ja seda on väga lihtne lugeda. See on tõeline seiklus, kust ei puudu kangelaslikus, armastus ja sõprus. Romaan aitab paremini mõista Kaukaasia rahvaste psühholoogiat.“

Austraalia

Magda Szubanski – „Reckoning: A Memoir“ („Arveteõiendus. Memuaarid“, 2015, pole eesti keelde tõlgitud)

Austraalia: Magda Szubanski – „Reckoning: A Memoir“

T.E. prl Kerin Ayyalaraju: „Sel suvepuhkusel loen armastatud Austraalia koomiku Magda Szubanski memuaare, mis on võitnud arvukalt auhindu ja kuulutati 2016. aastal Austraalia parimaks raamatuks. Szubanski kirjutab sellest, kuidas ta migrantide lapsena Austraaliasse jõudis ja kuidas seisis silmitsi avastusega, et tema isa tegutses sõjaaegses Poolas spioonina. Arvustused kirjeldavad tema memuaare kui ausat, kõrvetavat ja üdini võluvat teost, mis muudab inimelu keerukuse, kohmetuse ja traagika millekski mõttekaks.“

Lisaks soovitab Ayyalaraju lugeda Bill Brysoni reisikirja „Maakera kuklapoolel“, Annabel Crabbi raamatut „The Wife Drought“ („Naistepõud“) ja Donna Hay toiduraamatuid, et Austraalia köögiga tutvust teha.

Austria

Edmund de Waal – „Merevaigusilmadega jänes“ (2010, eesti keeles 2018)

Austria: Edmund de Waal – „Merevaigusilmadega jänes“

T.E. pr Doris Danler: „Raamatu autor ei ole austerlane, kuid vahel on kõrvaltvaataja pilk hoopis terasem. See on lugu ühest perekonnast ja nende rännakust 20. sajandil läbi Euroopa Odessast Pariisi, sealt Viini jne. Perekond Ephrussid olid mõjukuselt ja rikkuselt nagu Rothschildid, nad elasid ühes Viini kõige kaunimas palees Ringstrassel.

Juudiperena kaotasid nad Austrias natsirežiimi ajal 1938. aastal kogu oma vara. Ainus, mis Ephrusside järeltulijast autorile oma esivanematest mälestuseks jäi, on kollektsioon miniatuurseid Jaapani skulptuure (üks neist merevaigusilmadega jänes). Kirjeldades oma perekonna lugu, iseloomustab autor peenetundeliselt ka Viini. Isegi kui tead iga tänavat, millest ta räägib, hakkad nägema linna teistsuguse pilguga. Lugu haritud Ephrusside pere elust kesk hinnalisi kunstiteoseid ja Viini kultuuri, jutustab ühtlasi loo uppunud maailmast – Euroopast, mille hävitas barbaarsus, ning kahe maailmasõja tõttu kaotatud inimeludest ja kultuurist.“

Lisaks mainib Danler Robert Seethaleri romaani „Tubakapoodnik“, Thomas Bernhardi autobiograafilisi teoseid (eesti keeles on neist ilmunud „Külm“) ning Marlen Haushoferi romaani „Die Wand“ („Sein“) ja Wolf Haasi krimijutte, mida saab lugeda saksa ja inglise keeles.

Holland

Geert Mak – „De eeuw van mijn vader“ („Minu isa sajand“, 1999, tõlgitud saksa, taani ja ungari keelde)

Holland: Geert Mak – „De eeuw van mijn vader“ („Minu isa sajand“)

T.E. pr Karen van Stegeren: „See raamat annab väga heas stiilis kirjutatud ülevaate Hollandi arengust sada aastat tagasi. Kirjeldatakse industrialiseerimist, keskklassi esiletõusu ja vaesuse leevenemist, samuti naiste rolli muutumist Hollandi ühiskonnas. Need on lood, mida hollandlased oma vana(vanavanematelt) kuulevad.

Autor on tuntud ajalooraamatute poolest, mis tunduvad lugedes kui romaanid. Viisis, kuidas Mak on dokumenteerinud oma isa elu ja sajandi jagu Hollandi ajalugu, tuleb selgelt välja tema ajakirjanikutaust. Ta äratab mineviku ellu ajalooliselt vastutustundlikul moel, andumata nostalgiale. Mitmes intervjuus on Mak rõhutanud, et kõik, mida raamat kujutab, leidis päriselt aset – faktid on nii autentsed kui võimalik. Kui ta jutustab näiteks vihmasest päevast, siis võib olla kindel, et selle kuupäeva ajalehe ilmateade kinnitaks, et tol päeval sadaski. Samas on kirjanik seisnud vastu kiusatusele täita faktilüngad oma fantaasia varal, nagu ajaloolased sageli teevad.“

Geert Maki teostest on inglise keeles kättesaadavad „In Europe“ („Euroopas) 20. sajandi Euroopast ja „The Lives of Jan Six“ („Jan Sixi elud“) Amsterdami 17. sajandi kunstikollektsionäärist.

Iirimaa

Mike McCormack – „Solar Bones“ („Päikesekondid“, 2016, pole eesti keelde tõlgitud)

Iirimaa: Mike McCormack – „Solar Bones“

T.E. hr Frank Flood: „Tihti öeldakse, et Iirimaale tullakse esimest korda ilusa looduse pärast, kuid naastakse inimeste pärast. Minugi raamatuvalik keskendub pigem Iiri ühiskonnale kui maastikele. Mike McCormacki „Solar Bones“ võitis selle aasta Dublini rahvusvahelise kirjandusauhinna. See 100 000-eurone preemia on maailma suurim ingliskeelse romaani eest välja antav auhinnaraha.

Raamat on kirjutatud väga ebatavalises stiilis, mis võib olla eestlastele meeltmööda! Selles on kasutatud minimaalselt kirjavahemärke, voolav proosa kirjeldab ühe mehe teadvuse voogu ühel pärastlõunal, kui ta istub oma köögilaua taga ja vaatab tagasi oma elule Iiri maakohas.

Stiililiselt kergemini loetav alternatiiv on John Boylesi raamat „The Heart's Invisible Furies“ („Südame nähtamatu raev“), mis käsitleb varem väga konservatiivsel Iirimaal vohanud sallimatust vallaliste lapseootel naiste ja homoseksuaalide vastu ning annab aimu sellest, kui palju on Iirimaa viimastel aastakümnetel muutunud.“

Itaalia

Giuseppe Tomasi di Lampedusa – „Il Gattopardo“/„The Leopard“ („Leopard“, 1958, pole eesti keelde tõlgitud)

Itaalia: Giuseppe Tomasi di Lampedusa – „Il Gattopardo“/„The Leopard“

T.E. hr Filippo Formica: „Seda raamatut on peetud üheks 20. sajandi parimaks ajalooromaaniks ja see sisaldab ka viiteid Baltimaadele. Teos ilmus veidi pärast autori surma ja sai nii Itaalias kui ka väljaspool menukiks, selle põhjal väntas Luchino Visconti 1963. aastal filmi, mille peaosades olid Burt Lancaster, Claudia Cardinale and Alain Delon. Tomasi oli abielus Balti päritolu parunessi Alessandra Wolff-Stomerseega ning räägitakse, et ta sai raamatu kirjutamiseks inspiratsiooni ja alustas selle kallal tööd Lätis Stāmeriena mõisas.

Raamat jutustab Sitsiilia aristokraatide perest ja nende langusest muutuste keerises, mille on tinginud Itaalia ühendamine. Salina vürst Don Fabrizio on eilse päeva kangelane, suurejooneline tegelane, kelle saatuseks on kaduda koos ühiskonnaga, mida ta esindab. Vürsti lemmiknõbu Tancredi seevastu on rohkem oportunist kui idealist. Tancredi lausutud on romaani kuulsaimad read: „Kui tahame, et asjad jääksid, nagu nad on, siis peavad asjad muutuma.““

Inimõiguste huvilistel soovitab Formica lugeda Cesare Beccaria traktaati „Kuritegudest ja karistustest“ (1764). „See tekst on Euroopa identiteeti kujundanud rohkem kui ükski teine raamat. See pole mitte üksnes andnud suurt panust kaasaegse kriminaalseadustiku loomisesse, vaid on pannud aluse inimõiguste kaitsele.“

Leedu

Tomas Venclova „Vilnius. City Guide“ („Vilnius. Linnajuht“, 2002, pole eesti keelde tõlgitud)

Leedu: Tomas Venclova – „Vilnius. City Guide“

T.E. hr Giedrius Apuokas: „Ehkki see paistab nagu tavaline Vilniust tutvustav turismiraamat, kõneleb see mõndagi Leedu ajaloost ja leedukate mõtteviisist. See raamat peegeldab Vilniust tundlikult, mitte üksnes Leedu riikluse sümbolina – ühelt poolt vana, sajandite pikkuse ajalooga, teisalt uus ja moodne –, vaid ka keskpunktina, kus on läbi põimunud erinevad kultuurid: leedu, poola, juudi, lääne ja idaslaavi kultuur.

See kultuuride segu on küll kõige nähtavam Vilniuses, kuid pole võõras ka teistele Leedu piirkondadele. See muudab selle raamatu väärtuslikuks Leedu hinge mõistmisel.“ Reisiraamatu autor on tuntud leedu tõlkija, luuletaja ja esseist.

Moldova

Vlad Spanu ja Andrei Brezianu – „The A to Z of Moldova“ („Moldova A-st Z-ni“, 2010, pole eesti keelde tõlgitud)

Moldova: Vlad Spanu ja Andrei Brezianu – „The A to Z of Moldova“

T.E. pr Inga Ionesii: „Moldova asub erinevate kultuuride kokkupuutealal ja on mitme tuhande aasta jooksul imenud endasse Karpaatia, Balkani, Kesk-Euroopa ja Aasia mõjutusi ning omandanud ainulaadseid jooni. Meie riiki on enamuse teadaolevast ajaloost valitsenud teised. See oli iidsetel aegadel osa Rooma impeeriumist, pääses napilt Ottomani impeeriumisse liitmisest, kuid läks Vene tsaaririigi ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisu. Kui aastal 1991 saabus võimalus iseseisvumiseks, tervitasid vähesed seda suurema rõõmuga. Ees ootas palju raskusi, kuid Moldoval on õnnestunud üles ehitada töötav riigikorraldus ja minna edukalt üle turumajandusele ning tasapisi lõimub Moldova Euroopa poliitilise ja majandusruumiga.

Selle domineerituse ja iseseisvuse loo leiab raamatust „The A to Z of Moldova“, mis oma ajalookronoloogia, ohtrate lisade ja kaartide ning sadu märksõnu (tähtsad isikud, paigad, sündmused, asutused ja poliika-, majandus-, kultuuri- ja sotsiaalsed mõisted) sisaldava sõnastiku abil tutvustab meie väikese, kuid tihedalt asustatud maa ajalugu. See on justkui kompass, mis näitab, mis suunas me teel oleme.“

Norra

Anne B. Ragde – „Berliini paplid“ (2005, eesti keeles 2008)

Norra: Anne B. Ragde – „Berliini paplid“

T.E. hr Dagfinn Sørli: „Romaan jutustab loo üksteisest võõrandunud kolmest vennast, kes saavad kokku perekonna vanas talus ema surivoodil. Kui nad püüavad oma erimeelsusi lepitada, tekivad pinged ja vanad perekonnasaladused tulevad ilmsiks. Romaan käsitleb norra identiteedi paradokse – raskeid valikuid traditsiooniliste ja moodsate väärtuste, maa ja linna, sõltumatuse vajaduse ja kuulumisvajaduse vahel.“

Prantsusmaa

Olivier Bourdeaut – „Oodates Bojangles'it“ (2016, eesti keeles 2017)

Prantsusmaa: Olivier Bourdeaut – „Oodates Bojangles'it“

T.E. pr Claudia Delmas-Scherer: „Bourdeaut' raamat kujunes 2016. aastal Prantsusmaal tõeliseks menukiks. Lugu räägib poja silmade läbi tema originaalsetest, lõbusatest ja ekstravagantsetest vanematest, kes ei allu mingitele piirangutele. Tegemist on hullumeelse armastuse looga nii otseses kui ka kaudses mõttes. See on naljakas, traagiline ja liigutav lühiromaan, mis meenutab stiililt suure Prantsuse kirjaniku Boris Vian’i „Päevade vahtu“, mida samuti soojalt soovitan. Prantsusmaa on tõesti armastuse maa…

Kui saaksin soovitada veel üht teost, siis oleks selleks Edmond Rostandi „Cyrano de Bergerac. Heroiline värsskomöödia viies vaatuses“, mille on eesti keelde tõlkinud Jaan Kross.“

Soome

Mauri Kunnas – „Koeramäe Soome ajalugu“ (2017, eesti keeles 2018)

Soome: Mauri Kunnas – „Koeramäe Soome ajalugu“

T.E. pr Kirsti Narinen: „See raamat ilmus 2017. aastal Soome 100. aastapäeva puhul ja see, et ta on juba eesti keelde tõlgitud, näitab, et ka kirjastaja meelest on Soome ajalugu eestlastele suuresti tundmatu - eriti see osa ajaloost, mida me jagame. Sama kehtib Eesti ajaloo tundmise kohta Soomes. Ent kuna raamatud ei ole tänapäeval enam peamine suhtlusvahend, siis kasutab Mauri Kunnas joonistusi ja lühitekste. 80-leheküljeline raamat jutustab soome keelest ja reformatsioonist, Rootsi võimu ajast, soome sõduritest Rootsi kuningate peetud sõdades ja Vene tsaariajast, mis algas Soomes 1809. Eeldatavasti on oodata ka jätkuköidet.

Mauri Kunnas on illustreerinud „Kalevala“, Aleksis Kivi „Seitse venda“ ja muud soome kirjandusklassikat, samuti lugusid Lapimaast ja jõuluvanast. Kohtusin Kunnasega 2007. aastal Ljubljana raamatumessil. Ta ütles, et enamikku lasteraamatuid on täiskasvanutel igav lugeda. Seepärast loob ta raamatuid, mis on huvitavad nii täiskasvanutele kui ka lastele.“

Taani

Karen Blixen – „Seitse fantastilist lugu“ (1934, eesti keeles 2011)

Taani: Karen Blixen – „Seitse fantastilist lugu“

T.E. pr Kristina Miskowiak Beckvard: „Räägitakse, et Ernest Hemingway mainis Nobeli kirjandusauhinna vastuvõtmisel Karen Blixeni nime autorite hulgas, kes olevat auhinda rohkem väärt kui tema. Need kaks kirjanikku on väga erineva stiiliga, kuid olen mõlema suur austaja. Karen Blixen on erakordne hämmastavate, kaunite ja romantiliste lugude vestja klassikalises stiilis, millega ta on end kirjutanud kõigi aegade parimate loojutustajate sekka. Nautige neid seitset lugu saatusest, armastusest ja peentest psühholoogilistest vaatlustest.“

Beckvard soovitab ühtlasi Meik Wikingi „Väikest Hygge-raamatut“, mis selgitab taanlaste õnnelikkuse fenomeni. „See sõna, mida ei saa ühtegi teise keelde hästi tõlkida, kirjeldab minu jaoks sooja lõõgastustunnet mitteametlikus ja usaldavas atmosfääris. Aga õnneuurija Meik Wiking kirjeldab seda palju paremini.“

Tšehhi

Patrik Ouředník – „Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu“ (2001, eesti keeles 2018)

Tšehhi: Patrik Ouředník – „Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu“

T.E. pr Gabriela Tománková: „Soovitan nii ilusateks ja päikselisteks kui ka vihmateks suvepäevadeks ühe Tšehhi selle sajandi tähelepanuväärsema kirjaniku raamatut.

Nagu on öelnud raamatu tõlkija Küllike Tohver, ei avalda Ouředník jutustajana isiklikke seisukohti ega eelistusi, kuid ta märgib ära sündmused, arvamused, hoiakud ja anonüümsete mõtlejate meeleolud, jättes isegi mainimata nimed, mida saab seostada 20. sajandi õudustega. Ja ta on kirjutanud sellest kõigest paeluval moel, mis lubab muiata sündmuste ja suundumuste üle, mis on tegelikult äärmiselt tõsised. See raamat on üsna õhuke, umbes 100 lehekülge. Selle saab läbi lugeda ühe päevaga.

Ja siis on alati usaldusväärseks huumoriallikaks Jaroslav Hašeki „Vahva sõdur Svejk“.“

Türgi

Ahmet Hamdi Tanpınar – „A Mind at Peace“ („Meelerahu“, 1949, pole eesti keelde tõlgitud)

Türgi: Ahmet Hamdi Tanpınar – „A Mind at Peace“

T.E. pr Hayriye Kumaşcıoğlu: „Seda raamatut peetakse lüüriliseks austusavalduseks Istanbulile. Nobeli laureaat Orhan Pamuki sõnul on see parim romaan, mis iial Istanbulist kirjutatud. Lisaks Istanbuli detailsele kirjeldusele aitab romaan armastusloo taustal mõista Türgi inimeste kultuurilist kahesust ning läbielatud kultuurilist ja sotsioloogilist šokki, mis kaasnes üleminekuga Ottomani impeeriumist kaasaegsele riigikorraldusele.

Samuti soovitan Orhan Pamuki raamatut „Istanbul: Memories and the City“, eriti reisihuvilistele, keda huvitab selle kahel kontinendil asetseva linna põhjalik tutvustus. Luulesõpradel soovitan Türgi mõistmiseks tutvuda Nazım Hikmeti loominguga, näiteks kogumikuga „Human Landscapes from My Country“.“

Ühendkuningriik

Jerome K. Jerome – „Kolm meest paadis (koerast rääkimata)“ (1889, eesti keeles 1978, 2017)

Ühendkuningriik: Jerome K. Jerome – „Kolm meest paadis (koerast rääkimata)“

T.E. pr Theresa Bubbear: „Igaüks, kes plaanib Ühendkuningriigis puhata, võiks seda raamatut lugeda. See on õrn ja väga naljakas lugu kolme mehe ja koera paadireisist Thamesi jõel. Lugejad saavad tuttavaks inglise loomuse, huumori, kommete, ilma, maakohtade ja elufilosoofiaga: „Olgu su elupaat kerge ja sisaldagu ainult seda, mida sa vajad: lihtsat kodu ja lihtsaid rõõme, üht või kaht sõpra, kes tõesti seda nime väärivad, kedagi, keda armastada, ja kedagi, kes sind armastaks, kassi, koera ja üht või kaht piipu, küllalt toitu ja küllalt rõivaid, ja joodavat veidi rohkem kui küllalt, sest janu on ohtlik nähtus.“

Venemaa

Ivan Turgenev – „Küti kirjad“ (1852, eesti keeles 1950, 2012)

Venemaa: Ivan Turgenev – „Küti kirjad“

T.E. hr Aleksandr Petrov: „Soovitada vene kirjandusest ühtainsat teost on üks raskemaid ülesandeid. Ma võin ainult tinglikult tõsta esile ühe pärli sellest varakambrist. Ivan Sergejevitš Turgenevi jutukogumik pajatab rändavast mõisnikust, „tõelisest trubaduurist relva ja lüüraga“ (nagu on öelnud kirjanduskriitik I. A. Gontšarov), kes ilmutab oma reiside käigus siirast huvi tavaliste inimeste elu vastu.

Need lood on pikitud täis andekaid kirjeldusi looduse ilust ja kohalike inimeste elust ning õpetavad tundma mitmeid vene rahvuslikke jooni, nagu jõud, läbinägelikkus, südamlikkus, külalislahkus, suuremeelsus. Samuti maailmavaadet, mille juurde kuulub austus kõige elava vastu: elu on niivõrd ilus, kuivõrd ta on habras. Seda on oluline silmas pidada mitte ainult inimese ja looduse, vaid ka inimeste ja rahvaste omavahelistes suhetes.“ Väärib märkimist, et tänavu sügisel möödub 200 aastat Turgenevi sünnist.