DRAAMA JA OOPER: „ Vanemuise teater on täiuslik pinnas, kus teha nii, et ooperi- ja draamamaailm  kokku puutuksid,“ kinnitab ooperilaulja Pirjo Jonas. Tema lavastajast-näitlejast abikaasa Tanel Jonas ei ütle midagi. Vaikimine on nõusolek.Foto: Aldo Luud
Aigi Viira 10. juuli 2018 00:01
Kui Vanemuise teatri Jonased, ooperilaulja Pirjo (38) ja lavastaja Tanel (38), sättisid end kevadel valmis triller-muusikali „Sweeney Todd” proovideks, oli selge, et kerged ajad neid kaht ees ei oota. „Olen kõrvalt näinud, mismoodi Tanel oma lavastusse sisse elab,” kõneleb Pirjo. „Teadsin, et on oodata väga rasket perioodi, sest mingil hetkel ei eksisteeri Taneli jaoks muud kui üksnes lavastus. Kõik muu selle ümber on pudi-padi ning sellega tuleb kuidagimoodi hakkama saada.”

Kui Vanemuise teatri Jonased, ooperilaulja Pirjo (38) ja lavastaja Tanel (38), sättisid end kevadel valmis triller-muusikali „Sweeney Todd” proovideks, oli selge, et kerged ajad neid kaht ees ei oota. „Olen kõrvalt näinud, mismoodi Tanel oma lavastusse sisse elab,” kõneleb Pirjo. „Teadsin, et on oodata väga rasket perioodi, sest mingil hetkel ei eksisteeri Taneli jaoks muud kui üksnes lavastus. Kõik muu selle ümber on pudi-padi ning sellega tuleb kuidagimoodi hakkama saada.”

Esietenduse eufooria järel tuli paaril toime tulla sellegagi, et Tanel läks nädalasele puhkusele. „Sweeney Todd” mängis edasi. Tanel hoidis lavastusel silma peal. „Minu kaudu,” naeratab Pirjo, kes puhkusele ei pääsenud, sest tal oli ses lavaloos kehastada Johanna Barker. „Ikka küsisin, kuidas läks ja kas midagi juhtus – see oli tehniliselt nii keeruline lavastus,“ lausub Tanel. „Muretsesin, kas kõik asjad töötavad. Kõik oli korras.”

Muretsemiseks oli ka põhjust. Peaproovides keeldusid laitmatult töötamast verd pritsivad habemenoad. Kontrolletendusel ütles üles peaosalise põsemikker, mistap asusid appi kolleegid: Sweeney muudkui mõrvas ja mõrvatavad hoidsid suremise aegu käes mikrit, et ükski silp nimiosalise suust kaotsi ei läheks. „Pärast kontrolletendust võtsime topelt ettevaatusabinõud tarvitusele, peaosalised laulsid kahe mikriga,” ütleb Tanel. „Et kui üks üles ütleb, lülitatakse kohe teine sisse. Asi oli tehniliselt nii keerukas, et peaproovide keskel tabas mind järsku õõv. Vaatasin, et issand, see on nii tehniline lavastus – kuidas me selle niimoodi ära mängime, et midagi ei juhtu. See ei ole võimalik. Aga sai küll!”

Edasi lugemiseks: