Foto: Marilyn Jurman
Inimesed
8. juuli 2018, 13:00

MARILYN JURMANI BLOGI | Kalamaja uued karpmajad on nagu halb unenägu! (100)

Olen juba mitmes postituses maininud, et me kolisime uude koju. Meie uus kodu asub Kalamajas. Hetkel ei ole meil kodus ühtegi mööblieset peale suure madratsi, kus magame kolmekesi koos ja Rumi võrevoodi, kus magavad tema kaisukarud. Janno tõi meile oma töölt ajutiselt väikese külmiku ja õhtusöögid toimuvad nii, et istume Jannoga taburettidel Rumi söögitooli küljes oleva laua ümber.Lisaks sellele nunnule Kalamaja kodule jalutan iga päev ka aina rohkem oma nunnu uue Greentomi vankriga nunnus Kalamaja linnaosas. Ja mis ei ole üldse nunnu, on uued Kalamaja majad. Enne siia kolimist elasin ma Kadriorus ja kui ma ei eksi, siis vähemalt kõrvaltvaataja pilgu järgi on kõik uued ehitised, mis sinna kerkivad, mingiski seoses vanade ehitistega. Pigem isegi täpselt samas stiilis.

Kalamajas aga kerkivad iga päev mingid karbid ja kastid, mille hinnad on täpselt samad, nagu Kadrioru korterite hinnad, kuid ilmselgelt ei ole nende majade ehitamine olnud sama kallis. Ka majad ise ei ole mitte kuidagi vastavuses Kalamajas asuvate majadega vaid meenutavad kellegi halba unenägu, kus proovid ronida trepist üles, aga koridor on nii ebaloogiline, et lihtsalt ei saa. 

Foto: Marilyn Jurman
Foto: Marilyn Jurman

Paratamatult tekib küsimus, et kas tõesti mitte keegi Kalamajas ei kontrolli selle linnaosa uusehitiste arhitektuuri? Või kontrollitakse ja mina olen imelik ning see, mida siia ehitatakse, ongi tegelikult ilus? Kas poleks loogilisem, et uued majad võiksid  juba olemasolevate majadega kokku sobida?

Tegelikult muidugi saan aru, et raha vajab teenimist ja vahet ei ole, see linnamiljöö. Samas, nüüd siin elades on asi juba veidi isiklikum ja tahaks väga, et see lollidemaa loomine peatataks. Nagu mul sõbranna ütles, kui Kalamaja hoovidesse piiluda, siis neid maju proovitakse ikka igasse nurka suruda, kuna, noh, raha vajab teenimist.

No pole hullu, saame hakkama, võibolla see ongi lahe, et on vanad nunnud majad ja uued jubedad monstrumid, kus on vähemalt suured lahedad terassid. Ja ma saan aru küll, et põhiline on asukoht. Ärkad üles ja oledki keskuses. Suva siis, milline see maja väljast välja näeb, kui vähemalt seest on vägev.

Meie enda maja vajab kapitaalremonti ja võtab aega, enne kui seegi vaatamisväärne välja näeb, aga vähemalt on ta ajastutruu.

Foto: Marilyn Jurman
Foto: Marilyn Jurman

Kunagi, nii umbes aastal 1997, elasin ma ka Kalamajas, aga ma ei tea, kas seda siis kutsuti Kalamajaks. Ma elasin Salme teatri kõrval ja mäletan, kuidas õhtuti seal näiteringis käies surusin alati taskus võtmeid kõvasti pihku, et kui keegi kallale tuleb, siis saaks nendega vastu hakata. Balti jaama tunnel oli igakord nagu suur eluga riskimine. Tööstuse tänava poole igaks juhukks isegi ei kippunud jalutama. Ja ära kolisime siit ka väga kahtlastel põhjustel. Hiljem põles sama maja maha.

Nüüd otsin Kalamajja joogastuudiot ja rendi hinnad on kõik üle 10 euro ruutmeetri kohta. Kunagisest getost on saanud vaat et kõige popim linnaosa. Korterid on ülikallid. Ja ärihaid teavad seda – majakarp ruttu üles ja super kallis korter müüki. Tegelikult ka, kas keegi ei kontrolli seda?