Inimesed

Enimlaenutatud Eesti autor Erik Tohvri kaotas nägemise ja enam raamatuid ei kirjuta (22)

Toimetas Keit Paju, 2. juuli 2018, 17:33
Eestlaste armastatuim kirjanik Erik Tohvri kaotas kahjuks kolm kuud tagasi silmanägemise. Foto: Aldo Luud
Eelmisel nädalal avalikustati raamatukogude laenutusedetabelid, Erik Tohvri nimi troonib seal taaskord kõige kõrgemal kohal. Mees kurtis Vikerraadiole antud intervjuus, et tema enam kahjuks aga kirjutada ei saa, sest kaotas kolm kuud tagasi nägemise.

„Silmadega on mul kogu aeg probleeme olnud. Enam ma ei saa kirjutada. Lugeda ma tegelikult saan, muretsesin omale spetsiaalse aparatuuri, millega siis ajalehte suure vaevaga loen. Kirjutamisega on aga tükk maad raskem, seetõttu ma enam kirjaniku nime ei väärigi ega kanna!“ rääkis mees Vikerhommiku saatejuht Taavi Libele.

Siiski on Tohvri veel Eesti rahva südametes ja tema raamatud on endiselt kuhjunud meie öökappidele, sest Tohvri teosed olid taas raamatukogude hüvitistabelite liidriks. Sellega teenis mees enda pensionile lisaks üle 2000 euro.

Samal teemal

Mees tunnistab, et see kulub marjaks ära, sest kirjanikud on Eestis üldiselt üsna halvas seisus.

„Mis siin salata, 300-leheküljelist raamatut kirjutakse normaalselt väga pikalt, mina olen teinud seda kuskil poole aastaga. Selle eest ma saan siis kirjastuse kaudu alla 2000 euro. Natuke vähe poole aasta palgaks!“ arvab mees. Olenemata sellest, et ta romaane ajaviiteks kirjutab, ei ole see siiski väga lihtne töö.

Tohvri teab ka väga täpselt, miks just tema Eestimaa raamatukogudes enimlaenutatud autor on: „Sest mul on 34 romaani laenutuses. See number juba tähendab ise midagi, eksole. Teiseks on mul üsna suur fännide hulk, kes minu kirjutatut hea meelega neelavad, või loevad. Omal ajal tõestas seda, kui noorem olin, siis käisin lugejatega kohtumas raamatukogude nõudel ja neid kohtumisi kogunes kokku 138 korda Eestimaa pinnal. Mingisugune populaarsus on ikka tekkinud,“ räägib ta.

Enam aga mees fännidega kohtumas käia ei saa. „Siin on jälle üks muigava panev koht: ega keegi ei tunne Tohvri vastu huvi, kuidas ta elab. Ma invaliidistusin siin kolm kuud tagasi, kaotasin nägemise, selle vastu ei tunne keegi huvi, et kuidas tervis on! Aga tarvitseb ainult kuskil raha saada, siis kohe tekib huvi,“ pahandab mees.

Tohvri räägib, et ta ei tunne pärast nägemise halvenemist enam tänavatel inimesi ega tuttavaid ära. „Palun juba praegu vabandust, et kui ma lähen neist mühinal mööda ja tere ei ütle. Lõppude-lõpuks, kui inimene on 85 aastat vana, ei saagi vist nõuda, et tal kõik korras oleks,“ nendib ta.

„Mulle meeldis omal ajal väga autoga sõita, mu autojuhistaaž on 67 aastat. Nüüd lõppes see järsku ära nagu noaga lõigatult. Õnneks naine sõidutab mind siiski. Liikuda ma saan. Kõndida ja jalutada ma enam pikalt ei saa. Kõige tobedam on see, et mõistus tundub korras olevat ja selle poolest võiks veel kirjutadagi, aga füüsiliselt ei ole see võimalik,“ kurvastab Tohvri.

Mehele ei meeldi ka idee sellest, et ta kellelegi oma mõtteid dikteeriks ning too need kirja paneks.

„Ma pole mõni klassik selles mõttes, et iga minu sõna oleks kullast ja ma saaks siis neid nii kenasti välja öelda, et teine kirja paneb. Jätame selle asja teistele, kes on targemad ja paremini kirjutavad,“ arvab ta.

Kuula Vikerhommikule antud intervjuud täismahus SIIT!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee