Õppelaenu saab edaspidi soodsamatel tingimustel (2)

Ministeeriumi asekantsler Indrek Reimandi sõnul on praegune õppelaenu süsteem ajale jalgu jäänud ja laenuvõtjate hulk on pidevalt vähenenud juba kümmekond aastat. Kui 2005/2006. õppeaastal võttis õppelaenu 44% õppelaenuõiguslikest õppuritest, siis 2016/2017. õppeaastal vaid 6%. „Kavatseme üle vaadata laenuintressi tingimused ja intressi määra ning anda õppuritele valikuvõimaluse, millal alustada intresside tagasimaksetega“, ütles Reimand. „Kahe käendaja nõudmise asemele võib tulla ühe käendaja nõue. Lisaks kaalume erinevaid abinõusid, kuidas vähendada riigile üle tulevate õppelaenu võlgade hulka.“

Õppelaenu intressimäär on 1990. aastate algusest saati seadusega fikseeritud – 12 kuu Euribor pluss 2% aastas, kuid mitte vähem kui 5% aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli 5%-line intressimäär laenuvõtjale soodne, siis enam mitte, kuna ei arvesta riigi paranenud krediidireitingut. Seadusemuudatusega on plaanis intressimäära alandada.

Praegu algab intressi tasumine juba õpingute ajal. Paindlikkuse suurendamiseks on kavas anda laenuvõtjale võimalus valida, kas alustada intressi tasumist juba õpingute ajal või maksta pärast õpingute lõppu koos põhisummaga. Eesmärk on vähendada õppurite rahalisi kohustusi õpingute ajal ning vältida olukorda, kus uus õppelaen võetakse pelgalt eelmise laenuga kaasnenud intresside tasumiseks või on laenusaaja sunnitud õpingute ajal töötama selleks, et tasuda intresse.

Enamik õppelaenusid võetakse käenduse alusel. Senise kahe käendaja või kinnisvara tagatise nõue on plaanis asendada vähemalt ühe käendaja või kinnisvara tagatise nõudega. Kahe piisava sissetulekuga käendaja nõue takistab laenu taotlemisel sageli õppureid, kes on sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras. Pankade jaoks tähendab kahe käendaja nõue liigset administreerimiskulu.

Õppelaenu on õigus võtta nii kutseõppuritel kui üliõpilastel nii täis- kui ka osakoormusega õppides.