Facebooki feministid: sõna "linnupoeg" piirab naiste õigusi Eestis (238)

Arutelus osalejad jagunesid peamiselt kaheks: need, kelle meelest on see väljamõeldud probleem, ja need, kes usuvad, et sõna loomapoeg kasutamine mõjutab alateadvuslikult eestlaste arvamust naistest. Ivar kirjutas Facebookis:  „See loomapoja mõiste on mingi keelerelikt. Kuskilt patriarhaalse tribalismi aegadest. Ühesõnaga liiga võsarahvalik.“

Anna arvates on see samuti probleem, sest keel mõjutab mõtlemist. „Ma tooks siia kõrvale veidi teise (ja minu kõrvu rohkem kriipiva näite). Väljend „rasedaks jääma“ läheb ühte patta väljenditega „haigeks jääma“, „lolliks jääma“. Ihaldusväärsematesse olekutesse ikka saadakse, mitte ei jääda,“ kirjutab ta.

Sõna „poeg“ asendamiseks pakuti hulk ideid. Näiteks soovitas riigikogu liige Oudekki Loone kasutada sõna kassilapsed. Postituse loonud Katri kirjutas, et tema seda sõna kasutabki. „Või ka kassititad, sest põhimõtteliselt on ju titad,“ lisas Katri. Samuti öeldakse noorloomade kohta loomabeebi või loomalaps, lisas Ireene.

Küsimusele tuleb läheneda terve mõistusega

Kreete arvas jällegi, et loomade puhul on liide poeg neutraalne ega näita selle sugu. Sama ideed toetas ka Juku-Kalle Raid, kes kirjutas: „Sõna „poeg“ ei tähenda šovinistlikku sigadust, vaid on täitsa sooneutraalne.“

Mõni pakkus, et sõna „poeg“ asemel tuleks kasutada loomadele omaseid nimetusi, näiteks kutsikas, tibu ja tall. „Ise kasutan sõnu kiisu ja linnuke, laps räägib ka nii,“ kirjutab Irje.

Juku-Kalle Raid pakkus välja, et kui sõna linnupoeg läheb juba ülevaatamisele, tuleks ka sõna „emakeel“ luubi alla võtta. Isamaa on vaste olemas – kodumaa, aga emakeele kohta asendust Raidi sõnul pole. „Kodukeel ei tähenda päris emakeelt,“ väidab ta. „Inimkeel on juba ka ära näpatud. Tuleb kokku kutsuda komisjon, valada palju higi, et keeleiket parandada, sest enne ei ole me vabad, kui sõnad on kõik ümber tehtud!“

Muu hulgas jõuti vaielda ka lasteraamatute ümberkirjutamise, sõna neeger kasutamise ja eestlastele väidetavalt omase sajanditepikkuse patriarhaadi üle. Lõpuks jõuti välja ka jaanipäeva jaanikapäevaks ümber nimetamiseni.

Ühel hetkel  avastas Juku-Kalle Raid, et teda on „Virginia Woolf sind ei karda“-grupist välja visatud. Ta vastas juhtunule omapoolse postitusega, kus lähenes väljaheitmisele mänguliselt. „JEIIIIHH!!! Femirastid viskasid mind välja oma pikapäevarühmast „Virginia Woolf sind ei karda“. Omamoodi lahe,“ kirjutas Raid. 

Feministeerium vestlust Õhtulehele kommenteerida ei soovinud. „Meil on praegu käed-jalad nii palju tööd täis, et üldse ei jõua,“ vabandas veebiväljaande toimetaja Brigitta Davidjants.

Eesti keele instituudi keelenõu ütleb, et komme kutsuda loomade ja lindude järglasi sõnaga „poeg“ on omane mitmele soome-ugri keelele. „Tegu on vana soome-ugri tüvega, mille tähendus pole eri sugulaskeeltes muutunud. „Eesti etümoloogiasõnaraamatust“ on näha, et sõna poeg tähendab enamikus soome-ugri keeltes nii inimese meessoost järglast kui ka looma või linnu järglast.“

„Eesti keele seletava sõnaraamatu“ järgi on sõnal „poeg“ mitu tähendust, kusjuures üks neist on looma otsene järglane. Seda saab kasutada nii loomade, lindude kui ka kalade puhul, näiteks ahvipoeg, haugipoeg, kajakapoeg, kassipoeg ja nii edasi. Sõna poeg kasutatakse samas tähenduses ka näiteks liivi, vadja, soome, karjala, vepsa ja paljudes teistes keeltes.