Uudishimulik naaber kirjutab üles sõjapagulasest luulemeistri ookeanitaguse elukaaslase lugu – lugu naisest, keda ei murdnud ükski raskus
Henrik Visnapuu viimane armastatu Silvia pakkus poeedile vaesuse kiuste kodusoojust (14)
Just niisama visalt, nagu Silvia Narma veel 96aastasena Vermontis oma lopsaka aia eest hoolitses – kasvõi taimede vahel roomates –, trotsis ta üle 60 aasta varem New Yorki saabudes kehvi tingimusi ja rahapuudust. Koos ühe hinnatuma eesti luuletaja Henrik Visnapuuga seadsid nad end tillukeses kütte ja veeta üürikorteris sisse nii koduselt, kui suutsid.
Selline sitke ja optimistlik portree joonistub nelja aasta eest surnud naisest, Visnapuu viimasest armastatust ja muusast, veebilehel „Finding Silvia – My Estonian Neighbor“ („Otsides Silviat – mu eestlasest naabrit“), mille endine tänavanaaber Angela Ogle on talle pühendanud. Juba paar aastat on ameeriklanna uurinud Silvia elulugu ja saabus Henrik Visnapuu eilse ümbermatmise puhul Eestisse, et käia Silvia noorpõlveradadel.
Pauluse kiri Tiitusele 3:4 Kui aga Jumala, meie Päästja
heldus ja inimesearmastus ilmus,
5 siis ta päästis meid -
mitte õiguse tegude tõttu,
mida meie nagu oleksime teinud,
vaid oma halastust mööda,
uuestisünni pesemise
ja Püha Vaimu uuendamise kaudu.
6 Seda Vaimu on ta meie peale ohtralt valanud
Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi,
7 et meie, tema armust õigeks saanud,
oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal.
8 See sõna on ustav ning ma tahan, et sa neid asju tõsiselt
rõhutaksid, et need, kes on hakanud Jumalat uskuma, oleksid hoolsad
tegema häid tegusid. See on hea ja inimestele kasulik.
https://www.google.ee/search?q=surilina&sa=N&biw=1093&bih=499&tbm=isch&tbo=u&source=univ&ei=MF9JVJCJ...