Tšaikovski festivalil kostuvad kiriku kellamäng ja kahuripaugud

Festivali produtsent Tuuli Metsoja (pildil) räägib, et avamängu “1812” kirjutas helilooja Pjotr Tšaikovski kuulsa Napoleoni ja Vene sõja lahingu puhul, kui saavutati tähtis isamaaline võit. “See on uhke lugu, kuhu on sisse kirjutatud Vene tsaaririigi ja Prantsuse hümn ning teose kõrgpunktis on kuulda ka lahinguhelid ja juubeldavad kellahelinad,” lisab ta. “Seda on võimalik mängida akadeemilise kontserdisaali laval ja seal käsutuses olevate pillidega, aga kuna me oleme lossihoovis, siis haarame kinni võimalusest kasutada Haapsalu toomkiriku kellamängu,” selgitab ta.

Metsoja tunnistab, et kellamängu ja orkestri koostööd ei ole nad veel proovida saanud. “Saame sama päeva hommikul üks kord proovis harjutada. Eks see saab olema väga huvitav, kuidas kõik välja tuleb” räägib festivali produtsent. „Tõenäoliselt saab esinemine olema nii, et ma istun partituuriga inimese kõrval, kelle käes on kellade mängimise nupp, et kellad õigel ajal heliseksid. Õnneks praegu enam ei ole see aeg, kui kellamees võtab nöörist kinni ja kukub tõmbama,” naerab Metsoja.

Esialgu oli Tšaikovski avamängus “1812” planeeritud kasutada ka vanaaegseid kahuripauke, kuid kuna Haapsalu linnus on renoveerimisel, siis praegu ei ole see võimalik. „Kui piiskopilinnus valmis saab, siis on kindlasti võimalik ajaloolisi kahureid kasutada, aga praegu üritame selle kompenseerida elektrooniliselt. Samamoodi istub keegi partituuriga helipuldis ning laseb kahuripaukudel õigel ajal kostuda.”

Peale avamängu „1812“ kuuleb galakontserdil Peterburi Suure Sümfooniaorkesteri esituses Tšaikovski 1. klaverikontserti ning Moskva Suure Teatri ja Novaja Opera solistid esitavad katkendeid teostest „Uinuv kaunitar“, „Luikede järv“ ja „Jevgeni Onegin“.

Reede hilisõhtul saab Haapsalu piiskopilinnuse vabaõhulaval nautida balletiööd, kus Vanemuise balletisolistid tantsivad katkendeid Tšaikovski ballettidest „Uinuv kaunitar“, „Jevgeni Onegin“ ja „Luikede järv“. Eelmisel aastal plaaniti balletilavastus teha Väikese viigi veele rajatud laval, kuid ilm nurjas selle ning nii koliti balletiõhtu lossihoovi. “Selleks, et tantsida balletti veele rajatud laval, on vaja 25 kraadi sooja, tuuleta ja pilvedeta ilma. Sellist asja ei saa meie kliimaoludes garanteerida. Aga vaatame, äkki suudame selle ka kunagi ära teha. Sellisel juhul oleks muidugi vaja lava, mis ei ole ilmataadi meelevallas,” naljatleb Tuuli Metsoja.