Visnapuu viimne puhkepaik saab olema tema varalahkunud abikaasa Hilda ehk Ingi kõrval, kes on teda truult oodanud üle 70 aasta. Luuletaja ümbermatmise idee käis endine Eesti kirjandusmuuseumi direktor Janika Kronberg välja juba kümme aastat tagasi, ent siis jäi mõte teostamata. Nüüd liitub Visnapuu teiste viimastel aastatel kodumulda sängitatud kirjanike Marie Underi, Artur Adsoni ja Karl Ristikiviga. Matusetalitus algab Metsakalmistu kabeli juures kell 15.
„Isamaale tagasi jõudmine oli enamiku võõrsil viibinute viimane suur soov. Oleme seda jõudumööda täita püüdnud,“ ütleb Eesti kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev. „Edaspidi on kõigil võimalik käia neile tähtpäevadel lilli viimas, näiteks Marie Underi sünniaastapäeval on tänu sellele juba tekkinud uus traditsioon.“
Visnapuu oli kirjandusrühmituse Siuru üks peamisi liikmeid, tema ettepanekul asutati 1948. aastal Ülemaailme Eesti Kirjanduse Selts ja tema loomingut on viisistatud tänapäevalgi. Samuti oli ta esimese korraliku eestikeelse poeetikaõpiku autor ja ajakirja Varamu toimetaja ning seisis rahvusvahelise kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv loomise juures.
1944. aastal sattus ta sõjapagulasena Saksamaale, Austriasse, Šveitsi ja aastal 1949 lõpuks Ameerikasse, kus ta suri kaks aastat hiljem südameataki tagajärjel. Viimane armastatu ja muusa Visnapuu elus oli Silvia Narma, kellega ta New Yorgis koos elas. Just Silvia võttis oma napi palgaga aastateks järelmaksu, et poeedi tuhaurn saaks väärikalt maha maetud.
Loe kolmapäevasest Õhtulehest intervjuud ameeriklanna Angela Ogle'iga, kes elas Vermontis Silvia naabruses ja on võtnud südameasjaks uurida salapärase naise elulugu.
Kommentaarid