GALERII | Tuli, vesi ja muusika: Gaudeamuse avatseremoonia särisev vaatemäng (28)

Suurejoonelise etenduse lavastas Mart Koldits kaasates Eesti parimad heli-, valgus- ja videokunstnikud. Kantaadi kandsid ette TÜ akadeemiline naiskoor, Tartu akadeemiline meeskoor, TÜ kammerkoor, TÜ sümfooniaorkester, Tallinna Ülikooli sümfooniaorkester ja Tallinna Tehnikaülikooli akadeemiline naiskoor Tõnu Kaljuste dirigeerimisel.

Enne kantaadi ettekannet peeti aga poole tunni jagu kõnesid, sest vaatemängu olid kaema saabunud ja tervitasid arvukat publikut tervenisti kuue riigi presidendid, igaüks tegi seda oma emakeeles. Head soovid andsid Gaudeamuse peole kaasa veel Tartu linnapea ja haridusminister, videotervituse – mis oli algusest lõpuni eesti keeles – saatis Leedu president, kelle lennuk ei saanud Leedus möllava tormi tõttu Eestisse lennata.

President Kersti Kaljulaidi kutsel saabusid Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamisele ja viibisid reedel Tartus Poola president Andrzej Duda, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Soome president Sauli Niinistö ja Läti president Raimonds Vējonis. Samuti Tartusse oodatud Leedu president Dalia Grybauskaitė jäi Vilniusse toppama. Laupäeval osaleb kogu presidentide seltskond Tallinnas võidupüha paraadil.

Üliõpilaslaulupeo traditsioon sündis Eestis ja selle autoriks oli üliõpilaskooride dirigent Richard Ritsing. Kindel otsus korraldada Tartus üliõpilaslaulupidu võeti vastu 1955. aasta üldlaulupeo ajal ja esimene Gaudeamuse pidu peeti 1956. aastal Tartus Kassitoomel, kus reedel süüdati tänavuse peo tuli. Gaudeamus toimub vaheldumisi kolmes Balti riigis, üldjuhul nelja aasta tagant.