GALERII | Tudengite laulu- ja tantsupeo Gaudeamuse tuli süttis pauguga (1)

Tulesüütamine tehti Uibopuule ja Ritsingule lihtsaks, nad ei pidanud tikkudega jändama. Hoopis Kassitoome põhjas süttis kaugjuhtimisega lõke, millelt kaks teenekat koorijuhti turvalisest kaugusest süütasid tõrviku.

Suur tõrvik jagas tuld sadadele väiksematele tõrvikutele, mille valguses alustas kogu peoseltskond rännakut üle Toomemäe Emajõe kaldale, kus Tartut külastavate kuue riigi presidentide juuresolekul pidu ametliku alguse saab.

Enne tule süütamist lõbustasid arvukat rahvahulka nii Leedu, Läti kui ka Eesti laulukoorid, enim kaasaelamisrõõmu tõi aga puhkpilliorkester Popsid. Hõisked ja lained Kassitoome nõlval vaigistas alles akadeemiline hümn Gaudeamus.

Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu avatakse hilisõhtul, mil Emajõe peal ja Emajõe kallastel esitatakse paremaid palu Carl Orffi „Carmina Buranast“, seda koos kõikide dekoratsioonide, kostüümide, valgus-, vee- ja püroefektidega, täpselt nagu Orff selle kavandas.

Laupäeva õhtul kell kümme õhtul algab Tamme staadionil tantsuetendus „Jaaniöö müsteerium“. Pühapäeval kell kolm algab Tartu ülikooli peahoone eest peo rongkäik Tartu laululavale, kus nell neli saab alguse laulupidu „Jaanipäeva laulud.“

Tänavune Gaudeamuse pidu on järjekorras juba kaheksateistkümnes, selle traditsioon sündis Eestis üliõpilaskooride dirigendi Richard Ritsingu eestvõttel. Kindel otsus korraldada Tartus üliõpilaslaulupidu võeti vastu 1955. aasta üldlaulupeo ajal ja esimene Gaudeamuse pidu peeti 1956. aastal Tartus. Gaudeamus toimub vaheldumisi kolmes Balti riigis, üldjuhul nelja aasta tagant.