65-AASTANE ILMAR TASKA: mu esimene poeg sündis, kui olin väga noor – nüüd olen isaks saamiseks rohkem valmis (86)

Pea pool elu on Ilmar Taska (65) mööda maailma rännanud. Võib-olla just seepärast, et Ilmar sündis Kirovis vangilaagris, imes ta koos emapiimaga endasse tohutu vabadusekihu. Valge laev saabus 1987. aastal, kui ta Nõukogude Eestist pääses. Ta on teinud filmi- ja teatritööd siin- ja sealpool suurt lompi, elanud maailmalinnades Los Angeleses, Pariisis, Londonis, Roomas ja Stockholmis. Nüüd on Ilmar jälle tihedamalt seotud Eestiga – põhjuseks võluv kunstnik Hille Karm (50). Peagi saavad nad kaksikutest tütre ja poja vanemateks.

Seitse aastat tagasi ütlesid, et leiaks vaid naise, kellega elu lõpuni koos elada. Nüüd on sul see naine leitud?

Nii see on. Hille tegutseb ajakirjanikuna ja ta on mind mu töös, näiteks materjali kogumisel raamatu jaoks väga palju aidanud. Meil on hea ja soe suhe.

Ja sa saad peagi teist korda isaks.

Enne kooli kasvatas kõige rohkem mind vanaema. Ühel ilusal päeval ta tuli ja ütles, et nüüd, Ilmar, sõidame Musta mere äärde. Isal ja emal poleks olnud selleks ei aega ega raha.

Tihtipeale, kui oled veidi kõrgemas vanuses, on sul rohkem aega, tarkust, kogemusi ja ka võimalusi. Neid alati pole, kui oled 19. Minu esimene poeg sündiski, kui olin veel väga noor, 19aastane. Muidugi oli see tore. Samas sain aru, et pean veel ise endale siin maailmas koha leidma ja mul napib elukogemust.

Nüüd olen isaks saamiseks tunduvalt rohkem valmis. Välismaal on see hulga tavalisem, et lapsi saadakse ka kõrges vanuses. Nõukogude ajal oli väga moodne, et koolipingist saadi kohe isaks või emaks, ent samas laste jaoks jäi väga vähe aega.