VIDEO | „Puuduta mind!“ 30. saade | Külas käis väega metsatark Errol Vares (32)

Kuigi Errol Vares õpetab, et elada tuleks olevikus ehk praeguses hetkes, on ikkagi aeg-ajalt vaja minna tagasi minevikku, et mõista praeguse hetke kujunemisloo kõiki seoseid.

Erroli nooruses mängisid näiteks üsna olulist rolli indiaanifilmid, mille peaosas tegi kaasa kuulus Jugoslaavia näitleja Gojko Mitić. Peamiselt Saksa DV indiaanifilmides mängiv kangelane oli paljude Eesti poiste iidol ega jätnud külmaks ka Errolit. “Mind kõnetasid need filmid peamiselt õigluse ja autunde võtmes. Käisime kodu lähedal paekallastel, mis meie jaoks olid kanjonid, indiaanlasi mängimas. Selles oli nii skautlust, loodusilu kui ka põnevust,”  pajatab mees. Sel juhul oleks ju olnud loogiline jätk minna pärast põhikooli loodusteadusi õppima? Errol oskab tagantjärele oma tegude ja valikute põhjuseid näha. “Oleneb elu motiivist. Kui see pole alguses päris selge, tuleb enne ära käia muudel mängumaadel.”

Kuidas kujunes mehest loodustunnetuse õpetaja?

Tartus sündinud Errol Vares õppis Viljandi Kultuurikoolis ja mõneks ajaks sai temast kultuuritöötaja. Enda sõnul tekkis tal sõprussild loodusega 1998. aastal, kui ta spontaanselt päästis ämbrijagu tammetõrusid autoülesõidu surmast maanteel – peale seda hakkas loodustasand talle õpetuste ja praktikatega lähenema ning Errol temaga ühenduses olemise saladusi uurima ja tunnetama.

Šamanistlikust maailmakäsitlusest lähtuva Errol Varese sõnul ei ole võimalik ilma looduseta eksisteerida ning tark on temaga arvestada ja kooskõlas toimida. Tänasel päeval teenib ta leiba lillede maailmas. Ta on ka geopaatia seltsi, muinasteaduste seltsi ja Energo klubi aktiivne liige, annab loenguid ja korraldab loodustunnetuse õpitubasid. 

Errol Vares on veendunud, et igaüks meist leiab siin elus oma tee.

Errol räägib, et tema tööd on tekkinud spontaanselt. "Ma ei planeeri neid ette. Igaks tegemiseks kujuneb oma aeg ja koht iseeneseslikult. See on näide, kuidas kõik meie ümber kujuneb selleks, et meid koolitada, arendada ja kasvatada."

"Täna tegelen põhiliselt inimestele selgitamisega, kuidas loodusega suhelda, teda hoida ja temast hoolida. Looduse austamine ja hindamine on meile põlvest põlve järjepidevuses kaasa tulnud, peame väärtustama oma planeeti, kellel elame. Muud valikut ju pole."

"Lihtsaim näide, kuidas loodust tunnetan, on suhestumine taimedega – ma ei tee neil vahet mitte ainult omaduste poolest perekonniti, vaid suhtun neisse kui isiksustesse iseloomu järgi. Näiteks nõgesel ja nõgesel on suur vahe iseloomust tingituna nende kasvupiirkonnas olevast maa geopatogeensest mõjuväljast. Kas tegemist on neelava või kiirgava alaga teatud kasvukohas ja sellest ka iseloomumõjutus taimel saaja või andjana." 

"Kui olen ravimtaimed korjanud ja kuivatanud, usaldan ravimi tegemisel alateadvust, koostades tee spontaanselt just neist taimedest, kuhupoole mu käsi sirutub. Samuti kasutan sõna ja heli, kes on võimsad koostööpartnerid. Sõnal on vägev jõud, samuti laulul – ega muidu põlisrahvas ühtegi asja lauluta teinud. Toataimed aitavad meid ka vastavas teabes olla – elame ju nendega lähisuhtes." 

Vigala Sass soovitas, et igal eestlasel võiks olla sõbertaimeke, kelle eest ta hoolitseb metsas ja vastutasuks õpetab taim telepaatiliselt jälle oma nõuga. Kuidas siis leida see armas sõber?

"Tuleb mõtluses kaugustest adressaadiga küsida, kes loodusest meile sõbraks tuleb ning et tuleme teiega kohtuma. Igaüks leiab siis juba oma tee taimedeni kas metsas jalutades või isegi unenäo kaudu. Nende leitud sõbrakeste kaudu jõuab inimeseni ka tervendav ja eluviise parandav sõnum."

"Rakuteadvuslik magnetism–  nii inimeste omavaheline kui ka inimeste ja taimede vaheline – võib olla täiesti hämmastav diagnostiline tööriist. Kui inimestega kohtute, ütleb ju sees keegi, kas teile see inimene meeldib või ei. Samamoodi töötab suhtlus loodusega – me kas tõmbume või lükkume, jaatame või eitame. Näiteks kui oma kehaga kokku leppida enda kui pendli kasutamine suhtluseks ja diagnoosimiseks, tuleb end eelkõige häälestada neutraalsesse rahuseisundisse ja leppida kehaga kokku, et jaatus on ettepoole tõmme ja eitus tahapoole tõmme. Kui nüüd astuda taime juurde ja küsida, kas me sobime omavahel, annab taim ilmtingimata kehakeelelise vastuse." 

"Ka saab näiteks metsas oma keha kasutada navigeerimisel kompassina, et mitte ära eksida. Silmad kinni, rahuolekus, kujustame enda ja adressaadi vahele helendava ühendustelje ja niipea, kui keha kuhugi suunas kalduma hakkab, lubame jalad talle järele. Metsa minnes on hea olla mõtetest võimalikult vaba, sest muidu ei mahu metsa tarkus sinu sisse."

Meie uurime Errolilt saates:

Kuidas loodust paremini näha ja tajuda?

Kuidas metsa ja puudega sõpradeks saada?

Kuidas oma sisemise tarkusega ühendust saada?

Mil viisil saab end energeetiliselt puhastada? 

Millised võiksid olla pööripäeva rituaalid?

Kuidas olla õnnelik?

Vaata saadet "Puuduta mind!" igal neljapäeval kell 18 Õhtulehe veebist ja Facebookist!