Klaudia Tiitsmaa lapseootusest: julgustasin beebit, et ta püsima jääks (7)

"Me ikka üritasime ja ootasime teda ikka päris kaua," vastab Klaudia küsimuse peale, kas laps on planeeritud. Suuri muutusi ei ole rasedusega veel kaasnenud. "Ei tunne erilist suurt vahet võrreldes sellega, kui ma veel beebiootel polnud," räägib näitlejatar.

Küll käis emadus mõtetest läbi juba kooliajal."Mul oli juba üheksanda klassi lõpus klassiõdesid, kes lõpetasid kooli kõhuga. Mõtlesin, et kui lahe oleks, kui ma ka ühel päeval emaks saan. Mida ma kõike siis räägiks, õpetaks, mänge mängiks," arutleb Klaudia. 

"Loomulikult tahtsin ma last, aga seda, kas oleks valmis olnud, ei saa isegi täna öelda. Ma ju ei tea, milleks valmis olla," naerab Tiitsmaa. "Võibolla ühel päeval olen valmis lapse saamiseks, aga võibolla pole kunagi."

Suur osa naisi mõtleb beebiootuses pigem materiaalsete asjade peale nagu vanker, riided, öko- või tavalised mähkmed ning jätab tagaplaanile vaimse osa, kuidas kõhubeebiga tuttavaks saada ja kuidas valmistuda sünnituseks. Klaudia ei ole nendele asjade peale eriti mõelnud. Küll aga on ta oma kõhubeebiga aeg-ajalt suhelnud. "Ma ei tea, kas ma olen erand. Aga ma kindlasti ei hõlju 10 sentimeetrit maapinnast kõrgemal, ei käi valge kleidiga ega sillerda. Küll aga on mul suur rõõm, et mul on mida oodata. Ma ei ole ostnud ühtegi asja ja hetkel ei ole otsest plaani ka midagi ostma minna. Aiman umbes, mida läheb vaja, aga küll jõuab."

Jutuajamisi enda kõhubeebiga pidas Klaudia raseduse alguses rohkem. "Eks ma ikka natuke kartsin, sest kolm esimest kuud on keeruline aeg. Julgustasin teda, et ta püsima jääks. Aga väga ei ole temaga enam lobisenud."

Kuigi Klaudia ei tunne erilisi emotsionaalseid või füüsilisi muutusi, siis naudib ta tulevase isaga teinekord seda, kuidas kõhubeebi endast märku annab. "On vahva Valloga vaadata, kuidas ta kõhu sees põtkib. Kergelt ebameeldiv tunne, aga naljakas ka." Suure tõenäosusega on näitlejapaari perre oodata poisslast. Lapse nimele ei ole noored veel mõelnud. 

Kui Klaudia armastab sageli enda kuvandeid ja rolle vahetada grungetüdrukust haldjani, siis emarolli peale on ta üsna selgelt mõelnud ning toob paralleele  suhtlusest oma emaga. 

"Mulle väga meeldib minu suhe emaga. Minu ema ei ole mulle sõbranna. Olen väga õnnelik, et mul on mõni sõbranna, aga emasid on mul ainult üks. Ehk siis, minu ema ja minu suhe ongi ema ja tütre suhe. Seal on ka see faktor, et ta on mu parim sõber, minu usaldusisik, õpetaja ja aegajalt ka minu iidol ja ravitseja." Sellist mentaliteeti püüab Klaudia hoida ka ise ühel päeval ema olles. "Minust ei saa oma lapsele kunagi sõbrannat, aga minust saab üks ja ainuke ema terves maailmas."

Huvitava ajastusena on beebiootel ka teine Ugala teatri näitlejanna Adeele Sepp, kes on Klaudiaga hea sõbranna. "Oleme isegi peaaegu naabrid," naerab Klaudia. Näitlejannade sünnitustähtajad on kõigest kahepäevase vahega. Kui uurida, kas peagi emaks saavad naised on plaaninud ühiseid kärurallisid ja titeteemalisi jutuajamisi, siis beebijutte on juba räägitud. "Eks näis. Ma olen selline hästi kodune ja väljas isegi ei viitsi käia ja siis tihtilugu jäävad mingid asjad ära. Aga ma arvan küll, et kuna meil peaksid sündima lapsed peaaegu samal ajal, siis suhtlust on."

Hetkel on Tiitsmaa veel toimekas teatris. "Mul käivad taastusproovid, kus dublant õpib minu rolli."