Inimesed
21. juuni 2018, 15:30

FOTOD | Rasmus Rändvee lõpetas ülikooli: tudengid suhtlevad omavahel üha vähem (13)

"Ema kinkis mulle keskkooli lõppedes ühe vana lapsepõlveraamatu ajast, kui käisin teises klassis. Märkisin juba seal tähtsalt, et soovin suurena saada majandusadvokaadiks," räägib laulja Rasmus Rändvee, kes lõpetas tänavu ärindusõpingud Tallinna tehnikaülikoolis ning on nüüd värske bakalaureusekraadi omanik.
Rasmus Rändvee Foto: Robin Roots

"Kuna huvi majanduse vastu polnud veel ka keskkooli lõpus raugenud, otsustasin minna ülikooli enda teadmistevajadust rahuldama. Kokkuvõtlikult öeldes on majandus üks hästi keeruline ja lai nähtus, kuid ärindust õppides hakkasin nägema, kui palju jäämäe tipu all peitub," lausub Rändvee. "Kõige selle mõistmine võtab kahtlemata aastaid kogemust ja tihti teevad ka kogenuimad mehed vigu, kuid see ongi majanduse paradoksaalne loomus, mis mind on võlunud."

Õppeprotsessi kõige keerukamaks osaks peab muusik ülikooli esimest aastat, "Võtsin hästi palju aineid ette, rügasin tööd teha ja remontisin kodu. Sealt edasi sai rahulikult nautida ja ennast harida." 

Rasmus arvab, et tahes tahtmata käib koolihariduse juurde alati väike osa aineid, mille vajalikkust ei oska kuidagi hinnata. "Samuti ei olnud erand kõnealusele reeglile bakalaureuseõpe, kuid positiivne osa kaalus kindlasti üle vähem huvitavamad ained."

Ülikooliharidus algas traditsiooniliselt teoreetilisemate ainetega ning mida aeg edasi, seda praktilisemaks muutus õppekava." Rasmuse lemmikuteks olid praktilised ained, mille tulemused on käegakatsutavamad. Siinkohal on Rändvee tänulik kõikidele õppejõududele, kes andsid talle indu ja innustust. "Tänan kõiki õppejõude, kes tegid tööd niisuguse kirega, et sütitada ka minusuguses tuulepeas sisemine tuli ning huvi teadmiste vastu," räägib mees.

"Eks ülikool ongi pigem koht, kus oled ise enda kuningas ja teed, mida tahad, mitte ei pea kooliaknast välja vaadates elektriliinilt linde kokku loetlema," ütleb Rasmus naljatlevalt. "Terad on sõkaldest eraldatud ning nii ongi mõnus jagada klassiruumi intelligentsete inimestega, kes jagavad sinuga kirge valitud eriala vastu."

"Tööpõld ärinduse õpilastele on avar ning sama eriala valinud saatusekaaslasi leiab äärmiselt paljudelt huvitavatelt töökohtadelt." Rasmus läbis enda praktika meediaagentuuris ning on tänulik seal omandatud teadmiste eest, mis on juba jõudnud end ära tasuda muusiku eraelus. "Tulevik näitab, kas tuuled puhuvad ka mind veel kunagi normaalse inimese tööd tegema, mitte enda häälepaelu pingutades leiba teenima, aga vahelduse mõttes oli väga mõnus tõusta hommikul üles ning teada, mida, kuidas ja kaua sa tegema pead."

Rasmus on järginud elus põhimõtet, et hommik on õhtust targem ja on püüdnud vältida öösiti õppimist. "Minu õigeks ajaks õpitud saamise retsepti salajane koostisosa on hoopiski mõistlikul ajal alustamine," lausub Rändvee. Samas tuli lauljal ette ka aegu, mil öised kontserdid kattusid päevaste koolikohustustega. "Siis sai tublisti ja silmad tagurpidi enda iseloomu kasvatatud."

Ülikoolis omandatud teadmisi on Rasmus saanud juba igapäevaselt rakendada. "Muusika on ju tegelikult päeva lõpuks business ja vajab turundamist, millele bakalaureuses spetsialiseerusin." Seega on muusikul plaan ühendada enda teadmised muusikaga. Kui uurin lähituleviku kohta, siis on Rasmusel eesmärk pakkuda inimestele uut muusikat ning häid kontsertelamusi.

Kui küsida hinnanguid Eesti haridussüsteemi kohta, siis tuletab Rasmus meelde kuldse ütluse, et kingitud hobuse suhu ei vaadata ehk tasuta hariduse üle ei tohi viriseda. "Ja ega mul palju ei olekski vinguda. Peamiselt tooksin välja, et noored vajavad rohkem praktilisi teadmisi ja kogemusi. Ainult raamatutest jääb väheks ning tekibki olukord, kus paljud noored sügavad ülikooli lõpus nii mõnegi aasta kukalt küsimusega, mis nüüd edasi pihta hakata."

Rasmus leiab, et Eesti õppesüsteem on äärmiselt kaootiline ja segane ning paljud õppeinfoportaalid aegunud. "Suur hulk energiat läks ülikoolis lihtsalt õppeinfo otsimisele," tunnistab ta.

Kui oluliseks peab muusik üldse kõrgharidust ja kui vajalik on noorel inimesel mõelda kõrgkooli astumise peale? "Hariduse tähtsus tõuseb võrdelises seoses maailma keerukuse tõusmisega. Lähenedes küsimusele praktiliselt, tooksin välja, et kui 10 aastat tagasi oli bakalaureusekraad haruldus ning aitas tööturul silma paista, siis nüüd on olukord muutunud. Aina rohkem noori võtab ette ülikooli kadalipu ning kõrgharitud inimeste osakaal tõuseb. Seetõttu, püsimaks ise tööturul konkurentsivõimeline, soovitan mina ka teistel noortel  pärast keskkooli haridusteed jätkata. Nagu varem öeldud, oled ülikoolis ise enda aja kuningas ning õpid seda, mida ise päriselt pead huvitavaks. Niisiis ei ole ülikool kindlasti midagi ebameeldivat, vaid pigem võimalus ennast inimesena arendada.
 
Rasmusel on plaan jätkata õpinguid, kuid ei julge veel sellel teemal kindlaid vastuseid anda. 

Ülikooli lõpupeole muusik ei lähe, vaid tähistab seda heategevusliku kontserdiga "Laulud sõdurile". "Annan endapoolse panuse toetamaks raskelt vigastatud või teenistuses hukkunud kaitseväelaste laste haridusteed ning huvitegevust."
 
Kui ülikooliaastaid nimetatakse elu üheks ilusamaks perioodiks, arvab Rasmus, et tudengite ühtehoidev mentaliteet on palju muutunud. "Inimesed muutuvad aina individualistlikumaks ning suhtlevad omavahel aina vähem. Kõik on mööda suurt Tallinna laiali ja ajavad omi asju. Seetõttu jäi vähemalt minul autentne ülikoolielukogemus saamata."