"Hommikusöök staariga"; Jüri Homenja; Anu Saagim; restoran Talleke ja Pullike; peakokk Valentina ManasjanVideo: Tatjana Iljina
Inimesed
19. juuni 2018, 13:46

HOMMIKUSÖÖK STAARIGA | Jüri Homenja: olen metsik Eesti patrioot! (38)

Juba peaaegu kaks aastat tegutseb Kakumäe asumis edukalt restoran Talleke ja Pullike, kuhu palusin hommikusöögile Eestimaa ühe armastatuima trubaduuri Jüri Homenja. Meie mõnusa hommikusöögi vahepaladeks mängis Homenja oma populaarseimaid hitte. 

Tallekese ja Pullikese menüü on väga mitmekesine – steigid Cube Roll ja New York parimast austraalia veise marmorlihast, õrn vasikafilee ja chateaubriand brasiilia veise sisefileest. Värske meriahven ja šoti lõhe., austrid ja muud mereannid. Kõik toiduained on ökomärgisega. Kodused pelmeenid on samuti kohapeal valmistatud. Mainimata ei saa jätta ka Eesti sealihast valmistatud šašlõkki. Lai valik suppe, külmi ja sooje suupisteid, salateid ja magustoite. Samuti küpsetatakse kohapeal Tallekese ja Pullikese firmakooke ja kutabi'sid lambaliha ja juustuga, mis viivad lausa keele alla. 

"Hommikusöök staariga"; Anu Saagim; peakokk Valentina Manasjan Foto: Tiit Tamme

Tallekese ja Pullikese peakokk Valentina Manasjan valmistas meile hommikusöögiks restorani kõige bravuurikamad road: külma keefirisupi ja boeuf à la tartar`i käsitsi hakitud musta Anguse veise fileest.

Külm keefirisupp viis lausa keele alla - Jüri Homenja; Anu Saagim; peakokk Valentina Manasjan Foto: Martin Ahven

Peakokk Valentina Manasjan leiab alati õige lähenemise igale külastajale, kaunistab laua ja valmistab maitsva toidu. Suurepärane on ka restorani veinivalik, pakutakse värskeid puuviljamahlu ja piimakokteile. "Me ei lase külastajatel janu kätte surra," lubab heatujuline Valentina. 

Kas teadsid, et Homenja on tohutu jalgpallifänn, samuti metsik Eesti fänn ja et oma viimase kaasa leidis ta just maagilisel jaaniööl.

Jüri Homenjal on tõepoolest kolm tätoveeringut. Kaks neist õlgadel – "Estland" ja "Estonia" – ja üks paremal jalal. Laulja nimetab viimast suitsupääsukeseks, ehkki tegelikult on see pisike draakon. "Olen ju eestlane," põhjendab ta. "Aga samas mitte päris. Pean end uuseestlaseks, kuigi ema on mul ukrainlane ja isa venelane. Aga nende maadega ei seo mind miski, sest isegi Ukrainas olen vaid kaks korda käinud ja sedagi lihtsalt turistina." Just sellepärast peabki Jüri end ikka ehtsaks eestlaseks. Õigemini uuseestlaseks, nagu ta end ise kutsub. 

Jüri käis eestikeelses lastesõimes, segakeelses lasteaias, aga õppis Pärnus vene koolis, koduseks keeleks oli vene keel. Kui Jüri sai kaheksaseks, panid vanemad ta Feliks Valteri jalgpallitrenni, kes suhtles kasvandikega ainult emakeeles. Just jalgpallitrenn ja hilisem profijalgpalluri amet süstisid Jürisse tubli annuse patriotismi, sest tema sõnul ilma selleta spordis läbi ei löö. Samuti, usub Jüri, et oma kodumaad tuleb teistest maadest paremaks pidada, selle üle uhke olla ja seda pidevalt kiita. 

Jüri on suur jaanilaupäeva maagia kummardaja

Lembelaulik pajatab, et on ka suur jaanimaagia ja -romantika austaja, sest on oma elus sellega otseselt kokku puutunud. On ju rahvapärimuse järgi just jaanipäev õige aeg kallima leidmiseks. Sõnajalaõie või jaaniussikese otsimine on Eestis kaks kõige levinumat traditsiooni, mis tänini au sees. Homenja sõnul on temagi jaanimaagia ja -romantikaga oma elus otseselt kokku puutunud. "Neliteist aastat tagasi kogesin ise tõelist jaanipäevaromanssi, kui kohtusin oma praeguse kaaslasega, seda just jaaniööl. Oli nagu tollal ikka, et mina lõõritasin, tema aga tantsis. Siis jäimegi üksteisele silma. Sõnajalaõis on mul nüüd olemas," rõõmustab mees. 

Jüri Homenja on üks Maarjamaa tuntuimaid trubaduure, kes on tuuritanud absoluutselt igas Eestimaa kolkas ja raugemise märke pole veel näha. "Mul on nädalas vähemalt kolm esinemist, mõnikord rohkemgi," kinnitab ta. "Väga populaarseteks on kujunenud erapeod ja need meeldivad mulle ka kõige enam. Rahvas on seal lahkem ja kohe hoogu täis," kiidab Homenja. 

Jüri Homenja on sündinud 2. jaanuaril, 1960 Pärnus ja lõpetanud 1977. aastal Pärnu 3. keskkooli. Aastatel 1977-1979 õppis ta Leningradi Meditsiinilise Pediaatria Instituudis, kuid jättis selle suure koduigatsuse tõttu lõpetamata. 1980. aasta jaanuarist maini oli ta Pärnu suusavabrikus Viisnurk lihvija. Seejärel suundus kaheks aastaks aega teenima Nõukogude armeesse, Kalugasse, Permi oblastisse. 

1982. aastal astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda ja õppis spordimeditsiini. Sellesse perioodi mahuvad muuses juba ka publikulemmiku auhinnad – "Tudengilaul", "Valge Daam", "Tartu sügis", jt. muusika üritused.

1984. aastal läks Jüri õppima Heino Elleri nimelisse Tartu muusikakooli klassikalist laulu ja 1986. aastal sai valmis esimene stuudios salvestatud laul  "Mälestus".

Aastatel 1988-1991 oli ta enda sõnul monteerija kõrgustes. 1991-1995 aga taas Tartu ülikoolis ning seekord arstiteaduskonna stomatoloogia osakonnas, kust sai ka hambaarsti diplomi. 

1997. aastal tegi ta lauluga "Minu elu" oma esimese läbilöögi tele-eetris ja 1999. aastal andis välja oma esimese CD albumi "Hommennium". 2000. aastal andis välja plaadi "Hommennium II", mis oli enimmüüdud album Eestis. 2002. aastal välja antud albumi "Hommennium III" eest sai ta Eesti kuldsete plaatide jagamisel aasta parima meesartisti tiitli.

Jüri Homenja lauludes avaldub pidevat filosoofilist temaatikat tema kogemustest elus. Näiteks laulus "Minu elu" seob ta perioodid, mil ta monteeris kõrgustel, lihvis suuski ja parandas hambaid.

Pikemat hommikusöögi intervjuud Homenjaga loe ja vaata juba neljapäevasest Õhtulehe paberist ja veebist!