FOTOD ja VIDEO | Kuidas süüdata võimalikult tervislikku jaanituld? (6)

Näitamaks, et nõnda see ka on, süüdati keskkonnaministeeriumi eestvedamisel Tallinnast veidi väljaspool kaks erinevat lõket. Üks neist koosnes vaid töötlemata puudest, okstest ja heinast, teisele oli juurde lisatud ka ehitusest jäänud puidumaterjali, prahti, kilekott ja vankrirehvi meenutanud kummirõngas.

Miks ei tohi teha lõket, kuhu on lisatud ka majapidamisest ülejäävat kraami? Eesti keskkonnauuringute keskuse andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets selgitab, et sellest, mida põletatakse, paiskub õhku erinevaid aineid. „Kui me kasutame puhast puitu, võib loomulikult saasteaineid ka siis tekkida; aga prügi, immutatud materjal: need võivad oma olemuselt juba iseenesest sisaldada erinevaid ohtlikke ühendeid,“ kirjeldab ta, et õhku sattuvad aineid hingame me sisse ning nõnda jõuavad need ka vereringesse, hakates seejärel keha rakutasandil mõjutama.

Saaste ei kao kuhugi

„Õhusaaste kui selline soodustab kindlasti astma teket ja erinevaid kroonilisi haigusi, aga põhiliselt on need [tervisekahjustused] seotud veresoonkonnaga, hingamisteedega,“ ütleb Maasikmets, et välistatud pole ka kasvajate teke. „Erinevad saasteained mõjutavad inimese immuunsüsteemi erinevalt.“

Maasikmetsa sõnul ei saa siiski öelda, et ühe lõkkega mürgitab inimene ennast sootuks ära. Ta lisab, et kui põletatakse väga ohtlikke jäätmeid, on oht siiski olemas. „Aga asi on ka põhimõttes: kui aasta aastalt jätkatakse traditsiooni ja põletatakse prügi, erinevate saastete hulk, mida inimene sisse hingab, ajas lihtsalt kasvab. Ja sellega on ka nii, et ei kahjusta mitte vaid ennast, aga ka teisi: saaste ei kao ju kuhugi.“ Maasikmets osutab lõkkele, mille kohal kumab tossu-ja kuumavirvendus: „Visuaalselt näeme küll, et ta [saaste] hajub siin kiiresti ära, aga tegelikult kanduvad need saasteained õhus edasi kilomeetrite, sadade kilomeetrite kaugusele.“

Uurimaks, milliseid aineid erinevatest lõketest eraldub, korraldas keskkonnauuringute keskus juba kolm aastat tagasi katse, mille käidus süüdati kaks lõket: ühes neist oli vaid puhas puidukraam, teises leidus ka kodusest keskkonnast pärinevat prahti. Võrreldes neist eraldunud aineid selgus, et lõkkes, kuhu oli lisatud olmejäätmeid, eraldus otseselt kantserogeenseid ühendeid üle kahe kuni üle kuue korra rohkem kui lõkkes, milles põles vaid puhas puit.

Maasikmets toonitab, et väga ohtlikke ühendeid võib tekkida ka puidu põlemisel - seda juhul, kui põlemistingimused on halvad ja põlemismaterjal ei sütti piisavalt, näiteks siis, kui puud on märjad. Oluline on ka see, kuidas tuli alguse saab. „Süütamisfaas on lõkke puhul kindlasti kõige olulisem,“ ütleb Maasikmets ja kirjeldab, et kui kolle süüdatakse pealtpoolt, süttib see kiiresti ja ilma suurema tossuta. Juhul, kui teha seda altpoolt, hakkab see ajama välja paksu suitsu. „Must toss ongi põlemata kütuseosakesed, mis õhku lenduvad ja kannavad endas erinevaid kantserogeenseid ühendeid,“ selgitab ta.

Tuld tuleb alustada lõkke ülaosast

MTÜ Eesti pottseppade juhatuse esimees Aleksander Ljubajev kirjeldab, et korralikuks jaanilõkkeks tuleb kokku koguda töötlemata puit ning jälgida, et muud seal ei leiduks. „Teete siukse püramiidi kuju: püramiidi tipust veidi allapoole teete tulepesa. Panete sinna kergestisüttiva materjali: ei mingit bensiini ega muid süütevedelikke, vaid näiteks munakarbi või heina,“ kirjeldab ta. „Ajaleht sobib ka, aga tegelikult on see üks nendest asjadest, mis tekitab põletamata saasta.“ Tulepesa peale tuleks panna puidulaaste. „Ja nii see läheb,“ lubab Ljubajev.

Et inimesed kipuvad koldeid süütama nende alaosast, peab pottsepp vanaks harjumuseks. „Kui panna lõke alt põlema või süüdata kodus ahjus puud alt, tähendab see seda, et leek käib vastu pealolevaid puid, ehk siis ta jahtub,“ kirjeldab Ljubajev, et nõnda tõuseb temperatuur aeglasemalt kui võiks ning sellise põlemise käigus tekib palju põletamata osi, peenosi ja saastet. „See kõik ladestub lõõrides, tuleb korstnast välja ja seda hingame me kõik sisse. Võtmesõnadeks on, et pealtsüütamine võrdub oluliselt puhtama põlemisega ja suurema kasuteguriga.“