UUS HAUAPLATS: Selline nägi Eduard ja Erika Tubina hauaplats Metsakalmistul välja kolmapäeval. Esmaspäevaks paigaldatakse sinna ka Rootsist kaasa toodud hauakivi.Foto: Alar Truu
Kais Allkivi 16. juuni 2018 00:01
Üks tähtsamaid eesti heliloojaid Eduard Tubin ootas kogu elu, et tema muusika saaks plaadistatud. Oma surmasügisel 1982. aastal kõneles ta Rootsi vähihaiglast telefonitsi Neeme Järviga, kes andis lubaduse lindistada kõik tema orkestriteosed. Salvestised tõid Tubina loomingule pärast tema surma rahvusvahelise tuntuse. Nüüd on suurmehe põrm jõudnud puhkama sünnimaa mulda.

Üks tähtsamaid eesti heliloojaid Eduard Tubin ootas kogu elu, et tema muusika saaks plaadistatud. Oma surmasügisel 1982. aastal kõneles ta Rootsi vähihaiglast telefonitsi Neeme Järviga, kes andis lubaduse lindistada kõik tema orkestriteosed. Salvestised tõid Tubina loomingule pärast tema surma rahvusvahelise tuntuse. Nüüd on suurmehe põrm jõudnud puhkama sünnimaa mulda.

Eelmise nädala teisipäeval saabusid Rootsist kodumaale Eduard Tubina ja tema abikaasa Erika Tubina säilmed, mis varem olid maetud Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistule. Põrmud sängitati Eesti heliloojate liidu eestvõttel Tallinna Metsakalmistule, kus 18. juunil, Tubina sünniaastapäeval, kell 13 toimub mälestustseremoonia.

Päev hiljem esitavad Estonia kontserdisaalis tema loomingut pianist Ivari Ilja, viiuldaja Sigrid Kuulmann ja ERSO. Dirigeerib Neeme Järvi, kes on 70ndatest peale Tubina teoseid maailmas tutvustanud.

UUS HAUAPLATS: Selline nägi Eduard ja Erika Tubina hauaplats Metsakalmistul välja kolmapäeval. Esmaspäevaks paigaldatakse sinna ka Rootsist kaasa toodud hauakivi. (Alar Truu)

Tubin oli pärast Artur Lembat ja Artur Kappi kolmas eestlane, kes kirjutas sümfoonia – kokku lõi ta neid kümme ja alustas ka üheteistkümnendat –, ja esimene eesti helilooja, kelle sulest valmis muusika balletile („Kratt“). „Tubin on minu arvates mitte ainult eesti kõigi aegade kuulsaim sümfonist, vaid kogu läinud sajandi üks suurimaid heliloojaid,“ ütleb Järvi raamatu „Eduard Tubin ja tema aeg“ (Vardo Rumessen, 2015) eessõnas.

Vene sõdur sihtis püssiga

1905. aastal sündinud Eduard kasvas üles Tartumaal Pepsi ääres musikaalses peres. Kalurist ja rätsepast isa Joosep mängis kohalikus orkestris puhkpille, ema Sohvi kuulus kirikukoori ja laulis kodus rahvalaule. Algkooliõpetajast vanem poeg Johannes mängis viiulit ja juhatas külaorkestrit, kuid suri 1912. aastal tiisikusse. Kuuene Eduard hakkas harjutama vennalt päritud pikoloflööti, üheksaselt sai temast orkestri flöödimängija.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

Kommentaarid  (14)

rootsi õigust 17. juuni 2018 17:02
(seda ammust) olla nii palju järel, et kui maha kukud, võid oma loal üles tõusta. Kivistumine siinmail alles süveneb ... inimlikkuse kadumise arvel, seda ka elukeskkonna suhtes - fassaadid korras, tagaaias mürgitatud, hävitatud, kulukalt kujundatud ebaloomulikud kooslused. Mõtlemine ja teadvus on üha suunatum...
jah 16. juuni 2018 15:23
mitte kiviks vaid pe.eks
hea küsimus 16. juuni 2018 16:48
põrgu, ikka põrgu, vaevalt maapeal kohta leidub
Kõik kommentaarid

SISUTURUNDUS