FOTOD | Sõpru kui palju! Tartusse tulevate riikide esindajad on Eestis sagedased külalised (4)

Siiski, mõndade riikide kõrgeimad esindajad on Eestist haruldasemad kui teised. Nõnda näiteks on kümnekonna aasta jooksul Gruusia presidendid siin ametlikul visiidil käinud vaid kahel korral. Kaheksa aastat tagasi tegi seda praegugi meediapildis figureeriv Mihheil Saakašvili.  

Saakašvili nautis külastust sedavõrd, et päev pärast ametliku visiidi lõppemist nähti teda veel Stockmanni kaubamajas veiniriiulite vahel. Meedias kirjutati veel, et president käis ühes saatjaskonnaga Tallinna vanalinnas talviti töötaval uisuplatsil liuglemas. Uisud ja kaitsevarustus, muide, olid presidendil juba tulles reisikotti pakitud.

Neli aastat hiljem tegi ametliku visiidi Eestisse Saakašvili mantlipärija Giorgi Margvelašvili. Peaeesmärgiks oli osaleda internetivabaduse konverentsil, kuid sellele lisaks kohtus ta ka toonase presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja peaministri Taavi Rõivasega.

Sakartveloga, nagu gruuslased ise oma riiki kutsuvad, on sõprussidemed püsinud tugevad. Kui alles möödunud aasta sügisel reisis president Kersti Kaljulaid koos abikaasa Georgi-Rene Maksimovski ja äridelegatsiooniga Gruusiasse, on Giorgi Margvelašvili nüüd omakorda järgmisel nädal tulemas ka Tartusse. 

Haruldasemate riigipeadest külalisena võib välja tuua ka Islandi presidendi. Eesti taasiseseisvumist esimesena tunnustanud riigi pea on avalikult kättesaadava materjali põhjal siin viimase kümnekonna aasta jooksul ametialaselt käinud paaril korral.

Sarnaselt tuleval nädalal toimuvale, väisas saareriigi president 2011. aastal oma visiidi ajal kontserti. Toona augustis toimunud Vabaduse laulu eesmärgiks oli tänada riike, kes olid Eesti iseseisvust julgelt tunnistanud. Seepärast, ning 21. augustil riigi auks peetud Islandi päeva avamiseks, anti üritusel sõna ka Islandi toonasele presidendile Ólafur Ragnar Grímssonile.

Riigi praegune president Guðni Thorlacius Jóhannesson, kes ka järgmisel nädalal Eestisse tuleb, kohtus viimati eestlaste kõrgeima esindajaga möödunud aasta jaanuaris. Ent temagi jalg on Maarjamaa pinnal varem juba astunud. Nõnda kirjutas Kaljulaid möödunud aasta märtsis oma Facebooki, et Jóhannesson veetis siin perega puhkust. Kaks presidenti said Kadrioru lossis ka kokku.

Ent Eestil on ometi veel sõpru, kes meiega riigipiiri ei jaga. Järgmisel nädalal on Tartusse tulemas ka Poola president. Kui vaadata kümne aasta jooksul selle riigipea ametlikke visiite, võib märgata, et 2008. aastal külastas toonane president Lech Kaczyński Eestit kahel korral. Visiidid ei piirdunud vaid pealinnas viibimisega: Toomas Hendrik Ilves kutsus Kaczyński koos saatjaskonnaga ka Ärma tallu. Kaks presidenti võtsid märtsis toimunud külaskäigu raames vastu ühisdeklaratsiooni, milles kutsusid Euroopa riikide valitsusi üles arutama võimalust luua rahvusvaheline komisjon kommunismi inimsusevastaste kuritegude ja inimõiguste rikkumiste uurimiseks.

Paraku pidi president Toomas Hendrik Ilves kaks aastat pärast Kaczyński ametlikku visiiti Eestisse kirjutama oma ametivennale järelhüüde - Poola toonane president hukkus Smolenski lennuõnnetuses.

Poola presidentidest on Eestit kahel korral külastanud ka Bronisław Komorowski. Oma teise külastuse teeb järgmisel nädalal ka riigi praegune pea Andrzej Duda, kelle jaoks oli 2015. aastal tehtud käik Eestisse ka esimeseks välisvisiidiks.

Poola naaberriigist Leedust on viimasel ajal siin käinud samuti mitmed riigipead. Näiteks 2005. aasta novembris arutas Valdas Adamkus ühes teiste Balti riikide presidentidega Maardus koostööalaseid küsimusi. Samal päeval oli tal ka 79. sünnipäev.

Adamkus on Eestis käinud veel mitmel korral. Muu hulgas külastas ta ka Saaremaad, kus ta nautis Kuressaare ooperipäevi. 

Temalt ameti üle võtnud Dalia Grybauskaitė külastas Eestit presidendina esimest korda juba mõned kuud pärast seda, kui oli riigi esindajaks saanud - 2009. aasta sügisel. Seejärel on ta siin käinud ka 2011. ja 2017. aastal. Grybauskaitė on kõikidest järgmisel nädalal Tartusse tulevatest külalispresidentidest Gaudeamuseks ilmselt kõige paremini ette valmistunud: laul "Eestlane olen ja eestlaseks jään" on tal igal juhul selge.

Lätit esindab järgmisel nädalal president Raimonds Vējonis. Külaskäik siia saab talle olema järjekorras kolmas. Sellega ei löö ta aga oma eelkäija Andris Bērziņši rekordit, kes on riigipeana Eestisse ametlikke visiite teinud viis, jõudes nende raames lisaks pealinnale ka Valka ja Ärmale. 2013. aastal avas ta koos Toomas Hendrik Ilvesega ka Viljandi folgi.

Andris Bērziņši eelkäija Valdis Zatlers käis Eestis neljal korral. Kui ta 2007. aastal presidendiks sai, tuli ta esimesele visiidile just siia. Zatlersgi on olnud kutsutud Ärma tallu, kuid lisaks sellele astus ta avalikkuse ees üles loenguga, mille raames rääkis nii Balti riikide rollist Euroopa Liidus kui ka NATOs. 

Kaasaegse rahvaluule järgi on Eestis hea elada sellepärast, et Soome on lähedal. Et ka soomlased tunnevad naabrussuhtest rõõmu, on oma külaskäikudega  näidanud aastatel 2000 kuni 2012 Soome presidendiks olnud Tarja Halonen. Ent vaadeldes tema ametlikke visiite, torkab silma kurioosum. Kui 2003. aastal tuli Halonen Eestile ametlikult külla Arnold Rüütli kutsel, siis järgmisele ametlikule visiidile tuli ta alles seitse aastat hiljem ehk 2010. aastal. See aga ei tähenda, et tegemist oleks siin haruldase külalisega.

Lisaks ametlikele visiitidele on Halonen oma kohalolekuga üllatanud näiteks 2007. aastal Haapsalu turumüüjaid, kui ostis soravas eesti keeles kõneldes endale elulõnga istiku. Ka teleekraanile pole Soome endine president peljanud tulla ning nõnda on ta osalenud näiteks nii "Kahekõnes" kui ka "Pealtnägijas".

Haloneni järel riigipeaks saanud Sauli Niinistö pole Eestis võõras. Oma esimese ametliku visiidi tegi temagi just Eestisse. Toonane president Toomas Hendrik Ilves nägi kohtumises sümbolit kahe riigi kokkukuuluvusest: tema võttis presidendina nõnda teist riigipead vastu viimast korda.

Millised fotomälestused jäävad meile peagi toimuvast kuue presidendi kohtumisest Tartus, saame näha juba 22. juunil. Oma tulekust on teavitanud Gruusia president Giorgi Margvelašvili, Islandi president Guðni Thorlacius Jóhannesson, Leedu president Dalia Grybauskaitė, Läti president Raimonds Vējonis, Poola president Andrzej Duda ja Soome president Sauli Niinistö. 

Seniks aga foto ühest viimaste aastate olulisemast koosviibimisest Tallinnas: