„Olin väga ränga valiku ees – kas jätta elukaaslane või kodumaa.“ (276)

„Mu soov ei ole kunagi olnud Eestist ära minna. Aga kui mu teisest rahvusest elukaaslane ei leia siin pärast ülikooli lõpetamist erialast tööd, ja kui ma ei tunne end siin enam mugavalt, sest tänaval tema käevangus jalutades saadavad meid igal pool möödujate pikad pilgud, on parem lahkuda,“ räägib noor naine põhjustest, miks ta langetas raske valiku, jättis Eestis oma elu ja töö ning alustas kaaslasega ühist elu teises riigis.

„Ma armastan Eestit ja eestlasi. Kuid olen mõistnud, et minu kodumaal rahmeldatakse praegu teemadega, mis mulle ei sobi. Nimetagem seda siis võõravihaks või millekski muuks. Arvan, et arm peaks olema suurem kui hirm. Aga saan ka aru, et inimestes tekib võimalikku ohtu nähes ellujäämisinstinkt,“ räägib Pirjo (29), valades tassi kassinaeriteed. Ta on parajasti tulnud Eestisse perele ja sõpradele külla ning tuttavatesse paikadesse uut energiat ammutama.

Tema olekust võib aru saada, et ta ei ole kibestunud ega pane vastutust oma elu ja tehtud valikute eest kellegi teise õlgadele. Eks just seepärast jäigi sotsiaalmeedias silma tema sõpradele ja tuttavatele mõeldud postitus, kus ta ärakolimist selgitades muu hulgas ütleb: „Ma tunnen, et see on suur õppetund mulle, kuidas mitte emotsiooni laskuda ja võtta praegu Eestis toimuvat kui nähtust.“