Eesti keskmise netopalga eest saaks kodumaal osta 365 liitrit õlut, aga Lätis 770 liitrit (61)

2012. aastast saati oli joomine Eestis järk-järgult vähenenud. Eelmisel aastal aga pöördus alkoholi tarbimine taas tõusule, ehkki kasv pole kuigi suur. Kui 2016. aastal joodi ära 10,2 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta aastas, siis 2017. aastal 10,3 liitrit. Müügianalüüs näitab, et tarbimisnumbreid tõstab eelkõige välismaalt toodud alkohol. 2016. aastal toodi piiri tagant 0,8 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanud elaniku kohta, 2017. aastal oli see number juba 2,6 liitrit. Legaalse müügi numbrid langevad ning salaviina müük püsib samal tasemel. 

Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing sõnas, et enam ei saa illegaalse alkoholimüügi puhul rääkida ainult kangest alkoholist, kuid praegu avaldatud statistikas salaõlu ja -siider illegaalse müügi all veel ei kajastu. Edaspidi tuleks ka need sinna lisada, sest praegune statistika ei tee vahet, kas vägijoogid toodi välismaalt enda tarbeks või müüdi seadust eirates edasi. 

Josing rõhutas, et alkohol ei tohiks minna palgaga võrreldes odavamaks, kuid praegu on kahe riigi vägijookide hinnavahe liiga suur. Eesti keskmise netopalga eest saaks osta kodumaal 56 liitrit viina või 365 liitrit õlut. Lätis saaks sama raha eest aga 89 liitrit viina või 770 liitrit õlut. 

Enim käivad Lätist vägijooke toomas need, kes hindavad oma alkoholi tarbimist mõõdukaks või rohkeks. Samad inimesed väitsid, et nende alkoholi tarbimine on varasemaga võrreldes kasvanud, kuna kodus seisavad suuremad varud.