Avatakse Marie Underi mälestuspink

„Koidu tänaval asus Marie Underi sünnikodu, mis hoonena on tänaseks aegade hämarusse vajunud. Pingiga tähistame koha, kus sündis üks Eesti armastatuim luuletaja,“ sõnab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumiosakonna juhataja Elle-Mari Talivee.

Hiiumaa juurtega Marie Under sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas Allemani tänava puumajas, mis praegu kannaks aadressi Koidu 46. Tema kodumaja lammutati 1984. aastal.

Kui tänapäeval teavad Underi sünnikodu asupaika vähesed, siis olulistel hetkedel on kirjandushoidjad seda ikka meeles pidanud. Näiteks kirjutas luuletaja Viiu Härm Underi luulekogumiku saatesõnas: „Kui Stockholmis olid [Marie Underi] matused, siis olime täpselt samal kellaajal Koidu tänava maja juures. Oli sügis. Seal puumajade vahel kasvas vanu suuri puid. Aiad lõhnasid õuntest. Toodi palju lilli. Panime neid elaniketa alumise korruse kinniste aknaluukide vahele. Ja luugihingede külge. Ja lihtsalt tänavale maha. Ning küünlad põlesid maja seina ääres kõnniteel.“

Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse direktori Jaan Unduski sõnul ei ole Marie Underiga seotud olulisi kohti Tallinnas säilinud kuigi palju: on tema kodu Nõmmel ja kaudselt tähistab Mati Karmini loodud kuju Tõnismäel luuletaja noorpõlve mängumaid; ka kuulsa sinise terrassi asupaika Torupillis võime umbkaudu aimata.

Tänavu märtsis möödus Marie Underi sünnist 135 aastat, mille auks paigaldavad nimelise pingi maja asukohta Underi ja Tuglase kirjanduskeskus ning Eesti Kirjanike Liit koostöös krundi omanikega.

Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus ja Eesti Kirjanike Liit on väga tänulikud kirjandust väärtustavatele krundiomanikele, samuti pingi asupaika „Teeme ära!“ talgupäeval korrastamas käinud vabatahtlikele kogukondlastele ning kõigile kirjandussõpradele, kes tegid pingi paigaldamiseks sihtotstarbelise annetuse. „Rõõm on olnud neil kuudel näha, kui paljudele eesti kirjanduslugu ja selle meeles pidamine korda läheb,“ ütles Elle-Mari Talivee.

Pingi pidulik avamine toimub reedel, 8. juunil kell 18.

Katkend luuletusest Kevadine kodukant Marie Underi mälestuses:

Täna

Roheliselt pumbalt võetud õlgkrinoliin.

Varblastel kõik nokad täis on salmikud.

Lõunatuult täis voorimehe peleriin.

Juukseäri aknal ärkab kärbseid keset surnud palmikuid.

Vallaprahvatanud uksest vöörus sünk ja pikk

Hheidab valgusesse lapsi avasui ja püksata;

kogu talve olnud kõikjal ees ja kõigi müksata,

nüüd suur silmekäristus ja kõrvakikk.

Taha aida unustet veel mõni määrdind lumilapp,

majaesisel kuid sitkub sirel, rõdu ümber tapp.

/.../

Tuleb vastu luuletaja: igatsused luige

südames, suus pabeross ja selle ümber muige,

tere-tere! Lühivõitu käisest vibutab ja läheb juba:

Kitsaks jäänd tal enne teisi kuub ja tuba.

Vennas, tervita mult omi teid ja nende ümber õhku,

lindu punapugulist kesk küntud mulla mõhku,

preilit, kellega sa kuskil kokku satud,

Ammu tuntud tundmatut ja oodat ootamatut.

Luulekogu „Rõõm ühest ilusast päevast“, 1928.